„See sõda algas Krimmiga ja peab lõppema Krimmiga – selle vabastamisega,” kuulutas president Volodõmõr Zelesnki augustis. Sõjaväeekspertide sõnul on just see tema kindralite eesmärk.

Ameerika vägede endine ülem Euroopas Ben Hodges on visandanud, mis tema arvates on Ukraina tee võiduni – kulgemine läbi Hersoni ja Mariupoli linnade ning lõpeb siis, kui viimane Vene sõdur ületab [Kertši] silla Krimmist välja, vahendab Daily Mail.

Kindral Hodges, kes töötab praegu Euroopa poliitika analüüsi keskuses (CEPA), usub, et Ukraina peamine jõupingutus jääb Hersoni hõivamiseks lõunas – kus augusti algusest on toimunud suur rünnak – teise rünnakuga läbi Donbassi ja Mariupoli suunas.

Kui Mariupol langeb, ütles Hodges eelmisel nädalal CEPA konverentsil, siis need väed lähenevad ka Krimmile – tulistavad poolsaart HIMARS-rakettidega ja sunnivad venelased tagasi piiri taha.

King’s College’i sõjaõpingute külalislektor dr Mike Martin tõstatas sotsiaalmeedias perspektiivi ka kolmandaks Ukraina rindeks, kasutades oma reserve, et jagada Venemaa rindejoon kaheks ja muutes Putinil raskeks abivägede liigutamise.

Sõjas pole miski garanteeritud ja Putin teeb Ukraina vägede peatamiseks kindlasti kõik endast oleneva – alates ajateenijate kuhjamisest rindejoonele kuni võimaliku tuumarelva kasutamiseni.

Samal ajal tehakse juba plaane Ukraina vabastamiseks. Kõigepealt Herson.

Ukraina alustas oma paljukiidetud vasturünnakut Hersoni piirkonnale augusti alguses ja on sellest ajast saadik järk-järgult edenenud – kuigi sel nädalal hakanud ilmuma teated läbimurdest.

Ukraina võimude välja reklaamitud eesmärk on Hersoni linn Venemaa kontrolli alt tagasi võtta. See on ainus oblasti pealinn, mille Putin on sõja ajal seni vallutanud ja millel on strateegiline positsioon – see ulatub Dnipro jõeni, kust see suubub Dniprovska lahte ja sealt edasi Musta merre.

Hersoni äravõtmine jätab Venemaa ilma tema ainsast tugipunktist Dnipro läänekaldal, välistab igasuguse rünnaku Odessale, tõestab ära Putini võltsreferendumite ja annekteerimise valeväited ning avab ukse rünnakule Krimmis – Ukraina kroonijuveeli territooriumil.

Kindral Hodgesi hinnangul võib vastupanu murdmine Hersonis võtta „nädalaid”. Ukraina ise pole sellist ajakava edastanud. Kuid sealne võit, kui see on saavutatav, oleks murdeline hetk.

Venemaa on paigutanud Ukrainasse suurema osa oma allesjäänud vägedest ja peaaegu kõik oma parimad lahinguüksused – võib-olla kokku kuni 30 000 sõdurit – ning nende kaotus oleks hoop, millest Kremlil oleks raske taastuda.

Ja kui Herson peaks langema, on Ukraina teinud vaatlejatele selgeks, mis edasi saab.

Hersoni pealetungi ettevalmistamisel raputas Krimmi mitu suurt plahvatust, mis hävitasid laskemoonalaod, lennuväljad ja varustusteed. Kiiev võttis vastutuse aeglaselt, püüdes võib-olla varjata, millist relva ta rünnakutes kasutas – mis näis ületavat tema teadaolevaid võimeid – või kartes Putini eskaleerumist.

Lõppude lõpuks annekteeris Venemaa Krimmi 2014. aastal, muutes selle – vähemalt Kremli silmis – Venemaa osaks.

Kuid Zelenski tõotas 10. augusti kõnes: „Krimm on Ukraina ja me ei loobu sellest kunagi. See Vene sõda… algas Krimmist ja peab lõppema Krimmiga – selle vabastamisega.”

Harkiv/ Donbass

Veel paar nädalat tagasi nägi sealne rindejoon välja täiesti erinev: Ukraina pidas vastu Venemaa kaugrünnakutele põhjas Harkivis, samal ajal kui Venemaa tegi lõunas Bahmuti ümbruses suuri edusamme.

Kuid Ukraina üllatuslik vasturünnak, mis käivitati pärast seda, kui Venemaa oli paigutanud mõned oma parimad üksused lõunasse, et aidata Hersonit kaitsta, muutis kõike.

Läbimurre Venemaa ridades kujunes kiireks edasitungimiseks ja seejärel Putini armee täielikuks purustamiseks Harkivi piirkonnas, viies vaid mõnepäevase lahinguga Ukraina kontrolli alla hinnanguliselt 8000 ruutkilomeetrit.

Taganemine oli nii kiire, et ukrainlased teatasid, et leidsid Venemaa mahajäetud laagritesse saabudes veel pliidil olnud toitu. Konfiskeeriti kümneid sõidukeid ja sadu padruneid.

Ja rünnak jätkub. Venemaa on end kokku võtnud ja Ukraina edasitung on aeglustunud, kuid see pole peatunud.

Põhja-Donetski suur transpordisõlm Lõman võeti tagasi nädalavahetusel. Sealt liiguvad väed nüüd naaberoblastis Luhanskis Kreminna suunas ja samas piirkonnas nii Borova kui Svatove suunas.

Kui need kaks kukuvad, avab see tee rünnakuks Lõssõtšanski ja Severodonetski linnade peale – mille hõivamiseks Venemaa kulutas nädalate jooksul verd, higi ja laskemoona ning mis on tema väitel Luganski oblasti vabastamise võti.

Sealt edasi saab Ukraina valida, kas rünnata piirkonna pealinnu – Donetskit ja Luhanskit – või neist mööda minna ning suunduda lõunasse mere ning Mariupoli linna suunas.

See oli järeldus, milleni kindral Hodges jõudis.

„Minu arusaam on, et praegu käimas olevad operatsioonid – põhjapoolne haare, mis tuleb alla Harkivist Donetski poole, suundub otse Mariupoli poole,” ütles ta CEPA konverentsil.

Peale Hersoni on Mariupol olnud teine ​​priis, mille Putin pisut enam kui seitsmekuulise sõja jooksul kätte sai, olles kangelaslikud Ukraina kaitsjad allaandmiseni ära kurnanud – mis juhtus maikuus.

Kui Ukraina peaks Mariupoli tagasi vallutama, oleks see vasaralöök. Venemaa maalis linna kaitsnud Azovi pataljoni sõjakurjategijateks ja neonatsideks. Putini väide Ukraina „desnatsifitseerimisest” põhineb vähemalt osaliselt selle üksuse hävitamisel ja linna hõivamisel.

Kui Mariupol peaks langema, siis arvab kindral Hodges, et Ukraina väed liiguvad ühes suunas: „Krimmi poole”.

Krimm

„Krimm saab olema peamine priis. Nii see saab olema. Võit saabub siis, kui viimane Vene sõdur üle selle pika silla kõnnib,” prognoosib kindral Hodges, rääkides sillast, mille Putin käskis ehitada üle Kertši väina, mis ühendab Krimmi Venemaa mandriosaga.

Samal CEPA üritusel esinenud teine ​​USA endine kindral Mark Hertling nõustus, et poolsaar on see, kuhu Ukraina pürgib. Kuid ta hoiatas, et selle vallutamine saab olema „raske võitlus”.

Erinevalt ülejäänud Ukrainast, mis on peamiselt tasane ja avatud, eraldab Krimmi poolsaart mandrist suures osas kindral Hertlingi sõnul „soomaa” – rida väikesaari, millel on ainult kaks peateed, mida Ukraina väed saavad kasutada selle ründamiseks. .

Isegi kui eeldada, et Vene väed on rünnaku ajaks halvas seisus, muudab olukord Ukraina väed äärmiselt haavatavaks ja piirab Kiievi võimalusi operatsiooni läbiviimiseks.

„Kui Venemaa 2014. aastal sisse tungis, kasutasid nad Krimmi sisenemiseks peamiselt merejalaväge ja eriüksusi,” ütles kindral Hertling. „Ukrainal ei ole praegu laevu, neil ei ole mereväe võimekust – nii et sinna sisenemiseks on vaja kaugmaa suurtükiväge.

„Kuid sa ei saa maa-ala võtta ainult suurtükiväega, selleks peavad mõned inimesed kohale minema. See saab olema raske võitlus.”

Ja Putin, on kindral Hertling kindel, astub võitlusse Krimmi allesjäämise nimel – eeldusel, et tema on endiselt see, kes Venemaad juhib.

„Kui Putin on endiselt võimul, peab ta rünnakut Krimmi vastu veelgi olulisemaks kui rünnakuid teistes Ukraina oblastites,” lisas ta. „Me pole veel näinud, kuidas Venemaa kasutab oma strateegilisi pommitajaid, me pole veel näinud, kuidas nad kasutavad oma mereväge selliselt, nagu nad võiksid.”

„Mida võite küsida, on see: kas me peaksime olema mures nende õhu- ja mereväe pärast, arvestades seda, kuidas oleme näinud nende maavägedesid tegutsemas? Ma ütleks, et ilmselt. Aga neil on need asjad olemas.”

Kindral Hodges nõustus, kuid leiab, et kui Ukraina suurtükivägi – eriti laastavad HIMARS-süsteemid – jõuavad Krimmis asuvate Venemaa baaside ulatusse, muutuvad need „haavatavaks” ja Putinil on „valik”.

„Ma arvan, et ukrainlased jätavad selle suure silla püsti kui kutse lahkuda,” lisas kindral Hodges.