Ukraina luure: Venemaa kaotus on kindel, valmistatakse ette võimupööret

Venemaal valmistatakse ette võimupööret pärast kaotusi Ukrainas Harkivi oblastis ning oodatavat haledat kaotust Hersoni oblastis, märkis Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov.

Vene eliit üritab juba Lääne esindajatega sõja lõpetamises osas kokku leppida, märkis Budanov. Tema sõnul on Venemaa võimuhaarajate seas riigi julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev ja president Vladimir Putini sisepoliitika juht Sergei Kirijenko, vahendab Daily Mail.

Endine Briti armeejuht kindral Lord Dannatt ütles, et Venemaad ootab Hersoni all „kindel kaotus”. Lord Dannatt ütles tänase esmaspäeva, 24. oktoobri hommikul intervjuus telekanalile Sky News, et Venemaa on Ukraina lahinguväljal „tagajalgadel” ja võtab seetõttu sihikule taristu.

Eriti kriitiline on olukord lõunaosas Hersoni linnas, mida Ukraina on rünnanud augusti algusest saadik. Putini uus ülemjuhataja Ukrainas armeekindral Sergei Surovikin on viimastel meediaesinemistel vihjanud taganemisele.

Lord Dannatt ütles: „Venelased mõtlevad ilmselgelt sellele, et püüda muuta see ilmselt vältimatu lüüasaamine mingiks juhitud tagasitõmbumiseks, et muuta see vähem kaootilisemaks.”

Budanov maalis Ukrainska Pravdale antud intervjuus veidi teistsuguse pildi, öeldes, et venelased tõmbavad välja ainult tsiviilisikuid ja nendega seotud taristut – nagu pangaautomaadid ja poed.

Putini komandörid viivad tegelikult vägesid linna sisse ja valmistavad ette kaitset ning nad kavatsevad püüda hoida seda kontrolli all, lisas Budanov.

Kuid nad teavad ka seda, et kui nad kaotavad kontrolli lähedal asuva Nova Kahhovka tammi üle, kaotavad nad oma ainsa tee linnast välja taandumiseks, lisas Budanov, ja võib-olla peavad nad tegema kiire otsuse, et põgeneda.

Surovikini kommentaarid on mõeldud selleks, et panna alus taganemiseks juhul, kui see tehakse lühikese etteteatamisega, lisas Budanov.

Hersoni – ainsa Putini vägede poolt vallutatud piirkondliku pealinna, mille ta kuulutas vaid mõne nädala eest Venemaa territooriumiks – kaotamine oleks sõja seni kõige piinlikum kaotus.

Budanov ütles, et oblastite ülevõtmine pole Putinil õnnestunud ja saatis mõned oma esindajad läbirääkimistele Läänega, sest nad mõistavad olukorra lootusetust.

„Kõrgem sõjaline ja poliitiline juhtkond alustas läbirääkimiste kiirendamiseks massiivseid lööke,” ütles Budanov, „Aga see ei tööta.”

„Teised jooksid, nagu öeldakse, Lääneriikidega läbirääkimisi pidama. Kuidas läbirääkimisi pidada? Öelda: „Me oleme siin jõuetud, see pole meie. Aga me oleme muutusteks valmis, see kõik peab lõppema”.”

Budanov lisas, et Putini väljavahetamise nimel peetud võitlused läksid pärast Ukraina alade ülevõtmist kindlasti hullemaks, kuna avalikkuse usk juhtkonda on vähenenud, kuna Ukraina vabastab nüüd üha rohkem „Venemaa” territooriume.

Küsimusele, kes võiks Putinit asendada, esitas Budanov kaks nime: Nikolai Patrušev ja Sergei Kirijenko.

Patrušev on endine julgeolekuteenistuse FSB direktor, kes on olnud julgeolekunõukogu sekretär alates 2008. aastast. Ta on Putini veendunud liitlane ja läänevaenulik.

Tema nime esitatakse sageli Putini tõenäolise järglasena.

Kirijenko töötas lühiajaliselt Venemaa noorima peaministrina pärast seda, kui ta 1998. aastal 35-aastaselt sellele ametikohale määrati. Kuid selle aja jooksul määras ta Putini FSB juhiks, kes tegi talle teene ja päästis Kirijenko poliitilise karjääri, kui ta 2000. aastal presidendiks sai.

Kirijenkot tuntakse praegu Putini sisepoliitilise niiditõmbajana ja talle on väidetavalt usaldatud okupeeritud Ukraina annekteerimise järelevalve.

Putini sõda Ukrainas on nüüdseks kestnud kaheksa kuud, pärast seda, kui mõned päevad kestma pidanud sõjaline erioperatsioon sai tagasilöögi.

Venemaa on selle asemel avastanud end võitlemas kurnavat kurnamissõda oma naabriga, mis on armee ära kurnanud ja peaaegu ükski eesmärk pole saavutatud.

Olles loobunud edasiliikumisest peaaegu kõikjal, välja arvatud idaosas asuv Bahmuti linn, näib Putin nüüd püüdvat klammerduda aladele, mis tal on õnnestunud vallutada.

Putin kutsus kokku Venemaa reservväelased – umbes 300 000 meest – et täita rindel olevaid lünki, kuna Ukraina püüab enne talve tulekut territooriumi tagasi võtta.

Lisaks sellele, et Ukraina on Hersoni suunal peale tunginud, on ta suutnud vabastada ka territooriumi riigi põhjaosas Harkivi lähedal.

Arvatakse, et Ukrainal on plaanis tungida peale lõunas, Krimmi poole, enne kui Venemaa jaoks ülioluline poolsaar tagasi vallutatakse.

President Volodõmõr Zelenski on teatanud, et sõda lõpeb poolsaarel ja Budanov ütles, et usub, et see hetk võib saabuda juba järgmisel suvel.

Kommentaarid
(Külastatud 1,978 korda, 1 külastust täna)