Soome kaitseminister: Kui Venemaa kasutab tuumarelva, siis on see suur viga

Lääs on lubanud Ukrainat toetada nii kaua kui vaja. Soome kaitseminister Antti Kaikkonen leiab, et sõja saatus otsustatakse lahinguväljal, mitte aga läbirääkimiste laua taga.

Venemaa poolt alustatud sõda tähendas algul rünnakut Ukrainale veebruaris. Nüüd on sõja uus faas avaldunud muuhulgas Nord Streami torujuhtmete plahvatustes, mille põhjus pole kindel, Põhja-Saksamaa raudtee sabotaažis, mille põhjus on teadmata, elektrikatkestusega Bornholmi saarel, laeva- ja lennukiliikluse ebamäärane suurenemine meres kulgevate sidekaablite või Norra naftapuurtornide läheduses, vahendab Yle.

Need on märgid pingelisest julgeolekuolukorrast, kus erinevaid sündmusi tõlgendatakse osana suuremast tervikust, ütles kaitseminister Antti Kaikkonen. Ta kordab Lääne seisukohta, et vähemalt Nord Streami torujuhtmete õhkulaskmine oli sihilik tegu, mis nõudis sellist võimekust, et see viitab riigi osalusele.

Pärast gaasitoru plahvatusi on meedias suurt huvi tuntud ka Soome kriitilise infrastruktuuri haavatavuse vastu. Võimud seda infot avalikkusele ei avalda.

Operatiivasutused kaitsevad oma tegevust ega saa seetõttu väga täpselt öelda, mida nad teavad või ei tea. Lihtne kommenteerimine räägib teisele poolele ka võimude suutlikkusest ohte avastada ja nendega võidelda, selgitas Kaikkonen.

NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul muudaks tuumarelvade kasutamine Venemaa poolt konflikti põhjalikult.

Kaitseminister Kaikkoneni sõnul peetakse Venemaa tuumarelva kasutamise künnist endiselt kõrgeks. Kui Venemaa peaks niimoodi käituma, oleks see Kaikkoneni sõnul „viimane viga”.

Kaikkonen juhtis tähelepanu, et nii EL kui NATO on andnud teada, et reaktsioon tuumarelvade kasutamisele oleks tugev. Kaikkoneni sõnul on tark mitte öelda, mida see täpselt tähendab, et Venemaa ei saaks seda infot enda huvides ära kasutada.

Kaikkonen peab oluliseks, et Lääne lähenemine Venemaa tegevusele ja Ukraina toetamisele jääks ühtseks, sest Venemaa paneb proovile Lääne ühtsuse.

Soome president Sauli Niinistö on mitmel korral hoiatanud sõja uue faasi eest ja kutsunud inimesi üles olema tähelepanelikud, kui nende ümbruses juhtub midagi ebatavalist.

Sellistest tähelepanekutest tuleks teatada näiteks kohalikule politseile. Kaikkonen ütles, et kaitsepolitsei Supo kodulehel on olemas eraldi koht tähelepanekutest teatamiseks.

Supo andmetel on Soome kriitilisele taristule suunatud luure- ja mõjutusoht suurenenud nii füüsilises kui ka küberkeskkonnas. Eelkõige peaksid valmis olema ja oma turvalisuse eest hoolitsema kriitilise infrastruktuuriga ettevõtted ja organisatsioonid. Soome taristu halvamist ei pea Supo aga lähiajal tõenäoliseks.

Igaüks peaks olema valmis üle elama lühiajalisi häireid, näiteks elektrikatkestusi. Soome 72-tunnise koduvaru kontseptsioon on hea ja selle kohta on internetis palju infot. Vajaliku koduvaru hulka kuuluvad kolmeks päevaks toit, vesi ja ravimid, ütles Kaikkonen.

Samas tuletas Kaikkonen meelde, et julgeolekuasutused jälgivad turvalisust ööpäevaringselt.

Ukraina linnad ja tsiviilobjektid on olnud Venemaa korduvate raketirünnakute sihtmärgiks ning sõda käib ka rindel. Kaikkoneni sõnul vajab Ukraina igasugust abi: laskemoona ja relvi rindele.

„Tulemas on külm talv ja kindlasti tekib vajadus Soomest Ukrainasse saadetava sõdurite talvevarustuse järele,” ütles Kaikkonen.

Samuti on oluline jätkata luureinfo edastamist Ukrainale. Järgmisena on lubatud anda õhutõrje-alast abi. USA on lubanud kiirendada õhutõrjesüsteemi NASAMS tarnimist, Saksamaa lubas Ukrainale õhutõrjesüsteemi IRIS-T SLM.

Seni on Soome andnud Ukrainale üheksa kaitsevarustuse abipaketti koguväärtusega ligikaudu 105 miljonit eurot. Kümnenda toetuspaketi koostamine on alanud ja otsustamine toimub sügise lõpus, ütles Kaikkonen.

Kaikkonen rõhutas Euroopa kaitsetööstuse tähtsust. Eesmärk on tööstus käima saada, et Ukrainale jätkuks kaitsematerjali ja saaks ka oma varusid täiendada.

Põhimõte jääb siiski samaks: Venemaal ei lasta sõda võita, aga Venemaa ei kao kuhugi. See jääb oma kohale ka edaspidi. Kõik see toob kaasa Venemaa ja Lääne suhetele väga pika talve, hindas Kaikkonen.

Viimased Ukraina sõjaga seotud sündmused pole Kaikkoneni sõnul sugugi meeldivad. Sellega viitab ta näiteks Venemaa osalisele mobilisatsioonel, nn referendumitele ja hoogustunud rünnakutele Ukraina infrastruktuuri vastu.

Kaikkoneni sõnul tundub hetkel, et sõda otsustatakse suuresti lahinguväljal – ja tundub, et see võtab veel aega. Läbirääkimised ei tundu praegu tõenäolised, hindas Kaikkonen.

Tundub, et Venemaal ei ole soovi sõda lõpetada ja Ukraina pole valmis loobuma Venemaa poolt praegu okupeeritud aladest. „Loomulikult on Ukrainal õigus neid territooriume kaitsta ja ma saan väga hästi aru, et Ukraina ei ole valmis selle eesmärgi nimel kompromisse tegema,” ütles Kaikkonen.

Kommentaarid
(Külastatud 597 korda, 1 külastust täna)