Venemaa presidendil Vladimir Putinil on sõjas üha vähem kaotada, mistõttu on tuumarelva kasutamine taas kõne all.
Mis on Putinil enam kaotada? küsib Soome riigikaitse kõrgkooli teadur Pekka Forsström. Praegu läheb Vene vägedel Ukrainas väga kehvasti, vahendab MTV.
Kui kevadel läks Vene vägedel halvasti, suvel vahel veidi paremini, siis sügis on Kremli jaoks olnud katastroofi lähedane.
Ukraina väed on mõnevõrra edasi liikunud lõunas, kiiresti kirdes Harkivi suunal ning viimati pidi Venemaa loobuma Ida-Ukrainas asuvast Lõmani linnast.
Kremlis ei pruugita paanikanuppu veel vajutada, kuid tuumarelvakaart on laua alumisest sahtlist taas välja kaevatud.
Venemaa on Ukraina sõjas juba korra selle kaardi välja toonud. See juhtus siis, kui selgus, et pealinna Kiievi vallutamine paari päevaga ei õnnestu. Venemaa teatas toona, et on suurendanud oma tuumajõudude valmisolekut. Pealkirjad olid suured, kuid ekspertide hinnangul oli trikk suuresti nõrkuse ja hirmu õhutamise märk.
Kuna Vene väed on taganenud, põgenenud ja kaotanud vallutatud alad, on Moskva jutt tuumarelvadest kasvanud. Võib-olla kõige karmim avaldus tuli Tšetšeenia liidrilt Ramzan Kadõrovilt, kes nõudis, et Venemaa „vabastaks” neli annekteeritud territooriumi mis tahes vajalike vahenditega, sealhulgas taktikaliste tuumarelvadega. Kadõrov andis oma kommentaari pärast seda, kui Venemaa tunnistas, et kaotas Lõmani linna.
Enne Kadõrovit lehvitas tuumarelvakaarti hiljuti endine Venemaa president, praegune Julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedjev, kes on Ukraina sõja ajal esinenud karmide väljaütlemistega. Tuumateemast rääkides ütles Medvedjev, et Venemaa kaitseb annekteeritud alasid isegi strateegiliste tuumarelvadega.
Sõjateaduse päevadel esinenud ja Venemaa sõjastrateegiat uurinud Pekka Forsström riigikaitse kõrgkoolist ei usu, et Venemaa hakkab Ukraina sõjas tuumarelvi kasutama.
Forrströmi sõnul on aga põhjust esitada sisuline küsimus tuumarelvade ja Venemaa kohta. Mida on Venemaal veel kaotada? See on lihtne, kuid üsna tõsine küsimus.
Venemaa teoreetilisele tuumarünnakule Ukraina vastu eelneksid sammud, millega Kreml rõhutaks nähtavalt ja käegakatsutavalt, et on valmis andma tuumalöögi, hindab Forsström. Kõigepealt alustatakse tuumakatsetusega. Pärast seda võib-olla demonstratiivne löök kuskil nö ohututes vetes. Ainult kolmas samm oleks mõjuga (Ukraina vastu).
Isegi kui mindaks näidislöögi peale, oleks maailma reaktsioon üsna tugev.
MTV uudiste rahvusvahelise poliitika ekspert Risto E.J. Penttilä hindas septembris, et USA ei vaataks kõrvalt, kui Venemaa tuumarelva kasutab. Isegi Putin teab, et tuumarelvade kasutamine ületab künnise, millest üle ei saa enam rahvusvahelise koostöö juurde tagasi pöörduda. Venemaa on juba isoleeritud. Penttilä märkis, et Venemaad hakataks kohtlema nagu natsi-Saksamaad.
Penttilä usub aga, et oleme praegu „suure pöördepunktis”. Nii ütles ta pärast Ukraina edukat vastupealetungi Harkivi piirkonnas, kuid enne Lõmani tagasivallutamist. Olukord on muutunud „ebastabiilseks”, arvas Penttilä.
Võimalik, et liigume 1990ndate aastate suunas, kui Venemaal võim vahetus. Samuti on võimalik, et eskaleerumine toob kaasa isegi taktikalise tuumarelva kasutamise. See on väga ebatõenäoline, kuid teoreetiliselt võimalik.
President Putin rääkis viimati tuumarelvadest reedel. Ta tõi välja, et USA on ainus riik, mis on oma vaenlase vastu tuumarelva kasutanud. Sihtmärkideks olid Jaapani linnad Hiroshima ja Nagasaki Teise maailmasõja lõpus 1945. aastal.
Putin rääkis oma kõnes tuumarelvadest järgmiselt: Kui meie riigi territoriaalne terviklikkus on ohus, kasutame kahtlemata kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid Venemaa ja oma rahva kaitsmiseks. See ei ole bluff, lisas ta.
Putin pole varem kordagi ähvardanud peatada Ukraina vasturünnakut tuumarelvadega, märgib Ameerika mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).
ISW hinnangul üritab Putin Ukrainat läbirääkimiste laua taha sundida. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles hiljuti, et Ukraina ei ole valmis läbirääkimisteks seni, kuni Putin on võimul.
Palju on räägitud, et Ukraina sihiks on ilmselt 1991. aasta piirid ehk ka Krimmi poolsaar tagasi saada. Venemaa on Krimmi okupeerinud alates 2014. aastast.
Putini jutud läbirääkimistest ja selged tuumarelvaga ähvardamised on suunatud nii Ukrainale kui ka Lääneriikidele: Ta arvab ilmselt ekslikult, et tema jutt viib selleni, et USA ja tema liitlased survestavad Ukrainat läbirääkimiste laua taha, kirjutab ISW.
Vähemalt avalikult on Lääneriigid järjekindlalt kinnitanud, et toetavad Ukrainat sõjas. Mitmed riigipead on teatanud, et Ukraina saab ise otsustada, millistel tingimustel ta on valmis rahu sõlmima.
Mõttekoja ISW hinnangul ei osata prognoosida, millisel juhul on Putin valmis tuumarelva kasutama. Selline otsus oleks oma olemuselt isiklik, kuid Putini nimetatud punased jooned tuumarelvade kasutamiseks on selles sõjas juba mitu korda ületatud.
ISW peab näiteks Ukraina rünnakuid Venemaa Belgorodi oblastile ja Venemaa okupeeritud Krimmi poolsaarele tõlgendatavaks kriitilise piiri ületamisena, kui Kremlil selleks tahtmist oleks.
ISW hinnangul peaks Venemaa Ukrainas kasutama mitut taktikalist tuumarelva, et saavutada oma taotletavat sõjalist eesmärki. Praktikas tähendab see Ukraina vastupealetungi peatamist ja rindejoone külmutamist praegusele tasemele.
Laupäeval andsid nii Ukraina kui Venemaa märku, et lahing Lõmani pärast on suuresti otsustatud. Pole teada, kas Ukraina kavatseb jätkata ulatuslikke rünnakuid Ida- ja Kirde-Ukrainas.
On tõenäoline, et nii see läheb. Ukrainal on initsiatiiv, Venemaal on vähe vägesid ja vähemalt mobilisatsiooni käivitamine pole suuri kaotusi kandnud Venemaa ridadesse veel oluliselt abivägesid toonud.
Putin on valmis ohverdama Luhanski ja osa Donetskist, et hoida Hersoni ja lõunakallast. Seal hoitakse suurt väegruppi ja vägesid pole vaatamata Ukraina edusammudele hakatud Donbassi viima, ütles Soome endine luurejuht Pekka Toveri septembris.
Selleks, et Venemaa saaks Ukraina vastu tuumarelva kasutada, peaks teo mõju sõjaolukorrale olema suurem kui potentsiaalselt „väga kõrge hind”, mida Venemaa maksaks NATO võimaliku vastulöögi eest, usub ISW. Venemaa otsus kasutada tuumarelvi oleks seega tohutu risk, millest oleks võimalik saada vaid piiratud kasu. See ei täidaks Putini väljakuulutatud sõjalisi eesmärke.
