Rootsis levib teooria, et Venemaa võib rünnata silla plahvatuse tõttu Saksamaad, Poolat või Balti riike – kas see on põhjendatud?

Rootsis levib teooria, et Venemaa võib silla plahvatuse tõttu rünnata Saksamaad, Poolat või Balti riike. Sellest rääkis Venemaa asjatundja Malcolm Dixelius väljaandele Aftonbladet.

Dixelius leiab, et Krimmi silla ründamine annab Venemaale õiguse rünnata lisaks Ukrainale veel kolmandaid riike. Dixelius täpsustas, et Venemaa ei alustaks klassikalist sõda, vaid korraldaks lööke taristu pihta Saksamaal, Poolas või Balti riikides.

Näiteks võiks sellised rünnakud olla Nord Streami gaasijuhtme plahvatuse või nädalavahetusel toimunud Saksa rongiliikluse katkemise taolised asjad.

Soome sõjateaduste dotsent, Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi külalisteadur Ilmari Käihkö aga peab sellist tegevust Venemaa poolt vähetõenäoliseks. Tema väitel võib Venemaa sellise sabotaaži korraldada, aga see on vähetõenäoline.

Käihkö märgib, et erinevalt varasematest väljaütlemistest ei maininud Vene president Vladimir Putin oma eilses pühapäevases silla plahvatust puudutavas avalduses üldse Lääneriike. Selle asemel viitas Putin Ukraina julgeolekuteenistusele, mille New York Times väitis olevat rünnaku taga.

Putin ei süüdistanud rünnakus Lääneriike, seetõttu on vähetõenäoline, et Lääneriike võiks ohustada sabotaaž.

Siiski nendib Käihkö, et Lääneriigid on Ukraina nõrk koht. Putin võib seetõttu püüda väsitada Lääneriike, kelle toetus Ukrainale on eluliselt tähtis. Ukraina on oluliselt väiksem kui Venemaa ning sõjaliselt, majanduslikult, demograafiliselt ja tööstuslikult nõrgem riik, ütles Käihkö.

Kui Putinil õnnestub Lääneriigid kuidagi ära väsitada ja need sellest mustrist välja viia, on Ukraina jaoks sõja võitmine võimatu. Selles mõttes võib näiteks Nord Streami rünnakuid, mille puhul Venemaa osalus veel tõestatud pole, Käihkö sõnul vaadelda kui sabotaaži. Sellise tegevuse abil võib Venemaa saata Lääneriikidele sõnumeid sõja toetamise tagajärgedest.

Eesmärgiks võib Venemaal olla mitu asja, kuid üks on Lääneriike veenda, et Lääs kannatab nii kaua, kuni see sõda kestab ja kuni Venemaa vastu kehtivad majandussanktsioonid, ütles Käihkö.

Sõja suure pildi osas arutleb Käihkö, mida Putin ja teised Venemaa otsustajad võiksid teha. Nad on selles mõttes üsna ummikus, et nende poliitilised eesmärgid on olemasolevate vahenditega võrreldes liiga suured, arvab ta.

Venemaal on põhimõtteline strateegiline probleem. Tundub, et Putin loodab hetkel, et Ukrainal saab sellest sõjast kõrini.

Esmaspäeva varahommikul ründas Venemaa kümnete rakettidega Kiievit, Zaporižjat ja teisi Ukraina linnu. Käihkö näeb neid rünnakuid osana Venemaa terrorikampaaniast ja katsest veenda ukrainlasi, et nad ei suuda sõda võita ja nad kannatavad, kui nad sõda ei lõpeta.

Venemaa Julgeolekunõukogu arutas Krimmi silla pommitamist Putini poolt esmaspäeval kokku kutsutud koosolekul. Käihkö hinnangul näivad Venemaa vastumeetmed Ukraina vastu olevat juba alanud.

Oleme juba näinud, et rünnakud tsiviilsihtmärkide vastu on juba sagenenud, nii et neid tänahommikusi rünnakuid võib vaadelda osana suuremast terroristrateegiast, kuid neid võib vaadelda ka otsese kättemaksuaktsioonina rünnaku eest Kertši väina sillale.

Käihkö seab kahtluse alla, kas terror teenib Venemaa strateegilisi eesmärke Ukrainas. Terror on lihtne, kuid mitte tingimata väga tõhus lahendus, ütleb ta.

Varem on terroriaktid Venemaa vastu pöördunud mitte ainult rahvusvaheliselt, vaid ka Ukrainas. Venemaa sõjakuritegude tulemusel on Lääneriigid näiteks nihutanud oma varasemaid punaseid jooni Ukraina toetamise osas. See, mis sõja alguses tegemata jäi, on nüüd võimalik, kommenteeris Käihkö Lääne relvaabi.

Kui Venemaa sellel teel jätkab, tõstavad Lääneriigid tõenäoliselt relvaabi taset. Loomulikult suureneb see tase paratamatult.

Käihkö hinnangul on Venemaal kaks varianti, mida Putin võib-olla julgeolekunõukoguga arutas. Putin on varem tõstatanud võimaluse rünnata Ukraina otsustajaid, nii et see võis esmaspäevasel kohtumisel kõne alla tulla.

„See ei puuduta tingimata ainult Zelenskit ja valitsust, vaid ka piirkondlikke linnapeasid, kellel on Ukrainas siiski üsna suur piirkondlik võim,” ütles Käihkö.

Ukraina kriitiline infrastruktuur on loomulikult veel üks võimalik sihtmärk. Rünnakutel logistika vastu on otsene mõju ka Ukraina sõjapidamisele. Muud sihtmärgid võiksid olla tsiviilinfrastruktuur nagu elektrijaamad, katlamajad, elektrivõrgud ja sidevõrgud, millel on ka sõjaline mõju, loetleb Käihkö.

Need on sellised asjad, millel võib pikemas perspektiivis olla strateegiline mõju terrorikampaania ja Ukraina väsitamise kampaania raames.

Viimastel nädalatel on tuumarelvade kasutamine taas kõneaineks tõusnud. Tuumarelva kasutamise võimalust ei saa eitada, isegi kui Käihkö selle kasutamisesse ei usu. Tuumarelva kaart on endiselt laual. Võib-olla on see võimalik, lävi sellele toetuda on kõrge, kuid see pole võimatu, ütles ta.

Kommentaarid
(Külastatud 2,034 korda, 1 külastust täna)