Putini jõhker trikk võimaldab teha seda, mis sõja algul polnud võimalik

Venemaa president Vladimir Putin kinnitas Ukrainasse sissetungi algul, et ajateenijaid rindele ei saadeta. Nüüd aga võib see siiski olla võimalik.

Venemaa president Vladimir Putin tunnustas 21. veebruaril Donetski ja Luhanski „rahvavabariikide” iseseisvust. Venemaa ründas Ukrainat vaid kolm päeva hiljem kolmest erinevast suunast, vahendab Iltalehti.

Kremli hinnangul on sõda „erioperatsioon”, milles Putini sõnul ei tohi kasutada Vene ajateenijaid. Operatsioon on muutunud oluliselt pikemaks, kui president lootis. Kiievi vallutamine ei olnud edukas ja nüüd suudab Venemaa vaevu hoida oma vallutatud alasid idas ja lõunas.

Sügisel hakkasid aga sündmused arenema. Luhanski, Donetski, Hersoni ja Zaporižja oblastid teatasid, et korraldavad Venemaa Föderatsiooniga ühinemise küsimuses „referendumi”. Putin teatas juba järgmisel päeval Venemaa osalisest mobilisatsioonist.

Show-laadsed ja ebaseaduslikud referendumid lõppesid loomulikult liitujate jaoks suurepäraste tulemustega. Nad võeti Vene föderatsiooni liikmeks septembri lõpus. 19. oktoobril kuulutas Putin piirkondades välja sõjaseisukorra, mis jõustus järgmisel päeval.

Sõjaajaloo uurija ja Iltalehti ekspert Emil Kastehelmi peab toimunut Venemaa jõhkraks nipiks.

Venemaa seadused ei luba ajateenijaid välismaale saata. Emil Kastehelmi ütleb, et okupeeritud alad pole Venemaa seisukohalt enam Ukraina, vaid nende endi kodumaa. Olukord muutub oluliselt ja nüüd saab ajateenijaid kasutada lahingutingimustes.

Sellise põhjusega ajateenijate kasutamine oli üks asju, mille juhtumist on prognoositud. Nüüd ollakse sellele olukorrale sammu võrra lähemal. Kastehelmi märgib, et tema teada pole korraldust veel tulnud, aga ta ei imestaks, kui seda just praegu ette valmistatakse.

Põhjuseks on Venemaa kehv sõjaline edu. Kohati on Venemaa osalise mobilisatsiooni elluviimise peatanud. Värbamiskontorid on suletud näiteks pealinnas Moskvas. Asjatundjate hinnangul kardab Vladimir Putin suurlinnade vastupanu.

Teisest küljest pole Venemaa vajadus lisavägede järele kuhugi kadunud. Kaod on endiselt pidevad – Ukraina väidete kohaselt sadu hukkunuid päevas. Venemaa peab kasutama kõiki vahendeid, et neid alasid hoida.

Ukraina on olnud edukas oma vasturünnakutes Venemaa poolt okupeeritud aladel. Venemaa ei kontrolli täielikult ühtegi neljast piirkonnast.

Luhansk on peaaegu täielikult Venemaa võimu alla võetud, kuid Ukraina on vabastanud ka sealsed kaugemad osad. Venemaal on veel pikk tee käia, kui ta tahab need allesjäänud alad oma kontrolli alla saada.

Lääne asjatundjad on pidanud erakorralisi seadusi sammuks ametliku sõja väljakuulutamise suunas. Emil Kastehelmi sõnul pole see aga automaatne. Tema sõnul on olukord tervikuna sotsiaalselt, poliitiliselt ja ka sõjaliselt segane.

Riigis on käimas osaline mobilisatsioon, mis on samuti osaliselt peatatud. Siis veel kohalik sõjaseisukord, aga ka kohalik rahaline toetus Ukrainaga piirnevatel Venemaa piirialadel.

Kastehelmi juhib tähelepanu, et Venemaa ise ka ei tea täpselt, kus tema piirid asuvad. Ei ole täpsustatud, kas jutt on okupeeritud aladest, halduspiirkondadest tervikuna või millestki muust.

Erandseadused võimaldavad muu hulgas liikumiskeelu, juurdepääsu kontrollpunkte, laialdasi vahistamis- ja jõu kasutamise õigusi ning kontrolli tsiviilelanikkonna üle. Inimesi saab ühest kohast teise viia või nende vara üle võtta.

See näitab Kastehelmi väitel, et olukord Venemaal ei ole hea. Paljudes piirkondades on avaldatud vastupanu. See on osaliselt ka võitlus toimuva vastu.

Kastehelmi ütleb, et pole ka selge, mis on kogu Venemaa operatsiooni lõppeesmärk. See muutub pidevalt. Kindel on vaid see, et see põhjustab tsiviilelanikele palju leina ja kannatusi.

Kommentaarid
(Külastatud 1,336 korda, 1 külastust täna)