Piinlik lugu: USA ametnikud arvasid, et tegid araablastega nafta osas salakokkuleppe, aga tegelikkuses seda ei sündinud

Pärast seda, kui Saudi Araabia liidrid kärpisid vaatamata USA presidendi Joe Bideni visiidile naftatootmist, kaebavad Ameerika ametnikud, et neid peteti.

Kui president Biden kavandas sel suvel poliitiliselt riskantset reisi Saudi Araabiasse, arvasid tema kõrged abid, et nad on sõlminud salajase kokkuleppe, et aasta lõpuks suurendada naftatootmist – kokkuleppe, mis oleks võinud õigustada lubaduse murdmist mitte ajada asju kuningriigi ja selle kroonprintsiga.

See aga ei läinud nii, vahendab New York Times.

Biden tegi selle reisi ära. Kuid käesoleva kuu alguses otsustasid naftat tootvad riigid Saudi Araabia ja Venemaa eestvõttel hääletada naftatootmise vähendamise poolt kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on vastupidine tulemustele, mida USA valitsus arvas olevat saavutanud olukorras, kus valitsev Demokraatlik Partei võitleb inflatsiooniga ja kõrge kütuse hinnaga minnakse vastu novembris toimuvatele parlamendi vahevalimistele.

See samm pani vihased Bideni valitsuse ametnikud ümber hindama Ameerika suhteid kuningriigiga ja esitati hulk süüdistavaid avaldusi, sealhulgas Valge Maja süüdistus, et Saudi Araabia aitas Venemaad sõjas Ukrainaga.

Seadusandjad, kellele räägiti reisi eelistest salastatud briifingutel ja muudel vestlustel, mis sisaldasid naftatehingu üksikasju – mida pole varem avalikustatud ja mis pidi kaasa tooma tootmise tõusu septembrist detsembrini – on jäetud ahastama, et kroonprints Mohammed bin Salman pettis USA valitsust.

Need järeldused põhinevad intervjuudel Ameerika ametnikega ja Pärsia lahe Araabia riikide ametnikega, samuti Lähis-Ida ekspertidega, kes on kursis kahe riigi vaheliste kõnelustega.

Viimase poole aasta jooksul toimunu on lugu käepigistusega sõlmitud kokkulepetest, soovmõtlemisest, vastamata signaalidest ja näpuga näitamisest luhtunud lubaduste peale. Kaugeltki mitte suhete taastamisest liidriga, keda oli kunagi lubatud pärast ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrva kohelda „paariana”, on tulemus järjekordne madalseis Ameerika segastel sidemetel Saudi Araabiaga.

Episood on ka paljastav näide sellest, kuidas Saudi Araabia oma ambitsioonika ja sageli halastamatu kroonprintsi juhtimisel näib olevat innukas loobuma oma pikaajalisest sõltuvusest Ameerika Ühendriikidest, kusjuures prints Mohammed üritab positsioneerida Saudi Araabiat omaette jõukeskusena.

Ameerika ametnikud ütlesid, et veel mõni päev enne OPEC Plusi otsust said nad kroonprintsilt kinnituse, et tootmist ei kärbita – ja kui nad said teada Saudi Araabia pöördest, tegid nad mõttetu viimase katse, et kuningriigi õukonna meelt muuta.

Saudi Araabia energeetikaministeerium ütles oma avalduses, et „kuningriik lükkab need väited tagasi ja rõhutab, et sellised anonüümsete allikate väärkirjeldused on täiesti valed.”

Ministeerium lisas: „OPEC Plusi otsused tehakse kõigi liikmete konsensusel ja need määravad ainult turu põhialused, mitte poliitika.”

Valge Maja ametnikud tunnistavad, et nad olid vihased ja üllatunud nende sõnul Saudi Araabia väljamõeldisest, kuid rõhutavad, et nende üldine energiakulude alandamise strateegia töötab.

„Meil on Saudi Araabiaga erimeelsusi seoses viimase tootmiskärpega, kuid meie energiapoliitika on alati keskendunud hindadele, mitte barrelite arvule – ja see poliitika on edukas, kuna ainuüksi toornafta hinnad on sel aastal langenud üle 30 protsendi,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson teisipäevaõhtuses avalduses.

Samal ajal valmistuvad USA ametnikud järjekordseks potentsiaalseks hinnatõusuks detsembris, kui Venemaa nafta suhtes jõustub Euroopa embargo ja saudid keelduvad naftatootmist suurendamast, et korvata pakkumise eeldatavat vähenemist. Ametnike sõnul on see kindel märk sellest, et saudid aitasid venelasi, õõnestades Ameerika ja Euroopa juhitud plaani.

„Kuigi me ei nõustunud oktoobri alguses OPEC Plusi otsusega, tunnistame, kui oluline on jätkata tööd ja suhelda Saudi Araabia ja teiste tootjatega, et tagada stabiilne ja õiglane ülemaailmne energiaturg,” ütles Bideni energiasaadik Amos Hochstein.

Mõned analüütikud ütlevad, et Ameerika ja Saudi Araabia kõrged ametnikud on teineteist valesti mõistnud nii naftaturu dünaamika kui ka Venemaa geopoliitika osas ning et Bideni valitsuse on raske mõista, kuidas asjad viltu läksid.

„Praegune Saudi Araabia otsuste tegemise dekonstrueerimine on nagu Kremlinoloogia steroidide peal,” ütles Washingtonis asuva Pärsia lahe riikide instituudi analüütik Hussein Ibish. „See puudutab suhteliselt käputäit inimesi kuninga ja kroonprintsi ümber. Isegi kõige paremini informeeritud inimesed USA-s ei tea sageli, mis toimub,” lisas ta.

Valge Maja on teatanud, et võib nõuda Saudi Araabia otsuse eest kättemaksu ning mõned Kongressi demokraadid püüavad vähendada mõningaid sõjalisi ja majanduslikke sidemeid kuningriigiga. Isegi mõned presidendi suuremad toetajad on seda episoodi nimetanud näiteks sellest, kuidas valitsus ohverdab oma põhimõtted poliitilise otstarbekuse nimel – ja tal pole tulemusi ette näidata.

„Praegu on piinlik, sest saudid lähevad rõõmsalt oma teed,” ütles Virginia demokraat ja esindajatekoja väliskomisjoni liige Gerald E. Connolly.

Bideni valitsuse ametnikud hakkasid juba kevadel planeerima, et president teeb tippkohtumiseks peatuse Saudi Araabias ja külastab suvel ka Iisraeli. Nad teadsid, et selline reis toob kriitikat: Biden oli presidendikampaania ajal hukka mõistnud prints Mohammedi, andnud korralduse salastatuse kustutamiseks luureandmete hinnangust, mille kohaselt prints tõenäoliselt käskis Khashoggi tappa, ja oli seni oma presidendiametis keeldunud üks-ühele kohtumisest kroonprintsiga.

Kuid mõned presidendi abid nägid reisist nii lühi- kui ka pikaajalist kasu ning olid vaikselt proovinud suhteid parandada. Nad ütlesid, et on oluline teha kuningriigiga koostööd Jeemeni sõja ja Iraani teemal ning laiendada Iisraeli tunnustamist piirkonnas. Nad arvasid, et see reis võib koheselt kinnitada Saudi Araabia kohustust veenda OPECit naftatootmist suurendama, kuna Venemaa sõda Ukrainas oli toonud kaasa ülemaailmse kütusehindade tõusu.

Visiidi peamised pooldajad, sealhulgas Hochstein ja Rahvusliku Julgeolekunõukogu Lähis-Ida poliitika kõrgeim ametnik Brett McGurk kohtusid kevadel prints Mohammedi ja tema nõunikega. Ameerika ametnikud ütlesid, et mais jõudsid nad saudidega eraviisilise naftalepinguni, millel oli kaks osa.

Esiteks pidid saudid kiirendama OPEC Plusi toodangu suurendamist 400 000 barreli võrra päevas, mis oli juba planeeritud septembrisse, aga see tuli nihutada juulisse ja augustisse. Seejärel pidid saudid kartellile teatama tootmismahu suurendamisest 200 000 barreli võrra päevas igas kuus käesoleva aasta septembrist detsembrini.

Ameerika ametnikud ütlesid, et toodangu järkjärgulise suurendamise teated pidid andma turgudele signaali, et saudid on valmis tegelema tarneprobleemidega.

OPEC Plus teataski 2. juunil, et suurendatakse septembriks kavandatud tootmismahtu, täites salatehingu esimese osa. Samal päeval teatas Valge Maja, et Biden teeb peagi visiidi Saudi Araabiasse.

Demokraatlikud seadusandjad jäid lähenemispüüdluste osas skeptiliseks. Kalifornia demokraatide esindaja ja esindajatekoja luurekomitee esimees Adam Schiff  ütles avalikult, et Biden ei peaks kuningriiki sõitma. Tema ja veel viis Demokraatliku Partei kõrget liiget saatsid 7. juunil Bidenile kirja, milles kutsusid teda üles suhtuma Saudi Araabiasse ettevaatlikumalt – nende sõnul oli kõige vahetum probleem see, et „Saudi Araabia keeldumine stabiliseerida globaalset energiat turul aitab kaasa Vladimir Putini sõjakuritegudele Ukrainas”.

Valge Maja nõustus andma seadusandjatele salastatud infotunde nende diplomaatiliste jõupingutuste kohta mitmesugustes küsimustes, sealhulgas Jeemeni sõda, Iraan ja Saudi Araabia suhted Iisraeliga. Kongressi luure- ja väliskomisjoni liikmetega peetud briifingutel ja kõnelustel tutvustasid McGurk ja Hochstein mitmete saudidega sõlmitud lepingute elemente, sealhulgas naftatootmise suurendamist, mille eesmärk oli hindade langetamine.

McGurk ütles teisipäevases avalduses, et diplomaatia saudidega on peamiselt suunatud stabiilsuse ja õitsengu loomisele Lähis-Idas, „alates vaherahu sõlmimisest Jeemenis kuni Iraani vastu võitlemiseni ja piirkondlike vastastikuste seotuste edendamiseni, sealhulgas Iisraeliga”.

Infotundidel osalenud demokraatlike seadusandjate jaoks tõotas saudide näiline naftalubadus leevendust nii inflatsiooni all kannatavatele Ameerika tarbijatele kui ka Bidenile ja tema parteile enne novembris toimuvaid vahevalimisi.

Nafta hind oli juba languses selleks ajaks, kui Biden saabus 15. juulil Saudi Araabiasse Jeddah’sse kohtuma prints Mohammedi ja teiste Araabia liidritega. Pilt Ameerika presidendist, kes annab rusikaga tonksu Saudi Araabia kroonprintsile, keda ta kunagi kirus, jääb sellest reisist meelde, kuid kulisside taga uskusid Valge Maja ametnikud, et nad on vähemalt toetanud Saudi Araabia kohustusi mitmel rindel.
Saudi Araabia ametnikud näisid innukalt demonstreerivat ameeriklastele, et nad on oma kohustused täitnud – tippkohtumise ajal andsid nad Bideni delegatsiooni liikmetele diagrammi, mis näitas, et nafta hind oli kohtumise ajaks langenud 101 dollarile barreli kohta, seda enam kui 120 dollarilt barreli kohta, kui algas sõda Ukrainas. Arvati, et kuningriik hakkab peagi pumpama rohkem kui 11 miljonit barrelit päevas, mis on viimase mitme aasta kõrgeim tase.

Ameeriklased tulid tippkohtumiselt ära veendumusega, et kokkulepe on jõus ja prints Mohammed on rahul. Kuid Riyadhis rääkisid Saudi Araabia kõrgemad ametnikud eraviisiliselt teistele, et neil ei ole plaanis naftatootmise edasiseks oluliseks suurendamiseks.

Tõepoolest, esimene avalik hoiatus selle kohta tuli 3. augustil, kui OPEC Plus teatas, et septembris on tootmismahu kasv tühine 100 000 barrelit päevas – pool sellest, mida USA ametnikud uskusid, et saudid olid neile lubanud.

Ameerika ametnikud ütlesid, et nad ei mõista, miks selline otsus tehti. Seejärel teatas OPEC Plus 5. septembril, et vähendab tootmist 100 000 barreli võrra päevas, tühistades kuu aega varem teatatud kasvu. Pärast seda olid USA ametnikud üha enam segaduses ja mures kuningriigi suuna pärast.

Septembri lõpus kuulsid Ameerika ametnikud, et Saudi Araabia juhtimisel teatab OPEC Plus 5. oktoobriks kavandatud kohtumisel naftatootmise põhjalikust kärpimisest. USA ametnikud püüdsid panna prints Mohammedi kõigist sellistest sammudest loobuma.

Ameerika ametiisikud kohtusid 24. septembril kuningriigis isiklikult prints Mohammedi ja tema venna ning Saudi Araabia energiaministri, prints Abdulaziz bin Salmaniga. Kohtumisel kinnitas prints Mohammed ameeriklastele, et tootmise kärpeid ei toimu, rääkisid juhtunuga otseselt kursis olevad USA ametnikud.

Neli päeva pärast seda sai Valge Maja teada, et kroonprints oli talitanud vastupidiselt: Saudi Araabia ametnikud teatasid ameeriklastele, et Saudi Araabia toetab tootmiskärpeid Viinis toimunud OPEC Plusi kohtumisel.

Valge Maja saatis rahandusministri Janet Yelleni kõnelema telefoni teel Saudi Araabia rahandusministri Mohammed al-Jadaaniga, et vaielda tootmiskärpe vastu, kuid see ei suutnud saude mõjutada.

Ameerika ametnikud väidavad, et nad usuvad, et prints Mohammedi mõjutas kõrgetasemeline 27. septembri kohtumine, kus energiaminister prints Abdulaziz väitis, et naftatootmise kärpimine on vajalik selleks, et hoida hinda langemast 50 dollarini barreli kohta. USA ametnikud ütlesid, et said teada, et prints Abdulaziz kinnitas, et sellise stsenaariumi korral ei jääks Saudi valitsusel ressursse, et rahastada prints Mohammedi siseriikliku tegevuskava keskmes olevaid majanduse mitmekesistamise projekte.

Mõned USA ametnikud usuvad, et venelased mõjutasid Saudi Araabiat, viidates prints Abdulazizi tööalastele sidemetele Putinile lähedaste Venemaa tippametnikega, eriti energiapoliitikat jälgiva asepeaministri Aleksander Novakiga.

Saudi Araabia ametnikud eitasid kategooriliselt Venemaa huvide esindamist ja ütlesid, et on pidanud end Venemaa sõjas Ukrainaga neutraalseks vahendajaks. Mõned Ameerika ametnikud ütlesid, et vastus küsimusele, kas Riyadh on tõesti Moskvaga oma liisu heitnud, saabub 4. detsembril, kui OPEC Plusil on kavas uuesti kohtuda.

Valge Maja teeb koostööd Euroopa liitlastega, et kehtestada alates detsembrist Venemaa naftamüügi osaline embargo ja piirhind. Nende sammude eesmärk on jätta Moskva ilma ressurssidest ja suurendada survet Putinile sõja lõpetamieks Ukrainas, hoides samal ajal ülemaailmsed naftavarud stabiilsena. Kuid palju sõltub sellest, mida saudid otsustavad teha. Kui nad keelduvad deklareerimast sellel detsembrikuu koosolekul tootmise suurendamist – umbes ajal, mil Venemaa nafta võib turult kaduda – võivad naftahinnad tõusta, õõnestades Bideni jõupingutusi Venemaa vastu ja õhutades ülemaailmset inflatsiooni.

Teisipäeval Riyadhis iga-aastasel investeerimisfoorumil esinedes pakkus prints Abdulaziz, et see on ebatõenäoline, väites, et Saudi Araabia säilitab oma vaba tootmisvõimsuse, et olla sellisteks šokkideks valmis, ja ütles, et riik tunneb suurt vastutust olla „usaldusväärne naftatarnija”.”

Prints Abdulaziz ütles, et kuningriik teeb seda, mis on tema huvides. „Ma kuulen pidevalt: „Kas sa oled meiega või meie vastu?” Kas on ruumi väitele „Me oleme Saudi Araabia ja Saudi Araabia rahva poolt”?” küsis ta. „Peame oma ambitsioonid ellu viima.”

Kommentaarid
(Külastatud 610 korda, 1 külastust täna)