Pihkva külje alla on maetud hulgaliselt Vene eliitsõdureid – nad pidid tooma Putinile Ukrainas kiire võidu

Venemaal Pihkva linna lähedal asuval Võbutõ surnuaial on pärgade all kümneid värskeid haudu, mis kuuluvad Vene eliitsõdurite hulka kuuluvatele dessantväelastele.

Surnuaed sai kuulsaks juba 2014. aastal. Sinna maeti hulgaliselt salaja nn rohelisi mehikesi ehk ilma tunnusmärkideta sõjaväelasi, vahendab Ilta-Sanomat.

Tegemist oli Vene eliitsõdurite hulka kuuluvate dessantväelastega, keda kasutati kõigepealt Krimmi hõivamisel. Pärast seda oli neil oluline roll Ukraina idaosas nn iseseisvusvõitluse alusepanijatena.

Kui Pihkva ajakirjanikud said 2014. aasta sügisel teada, et Võbutõ surnuaiale on maetud salaja nende linna noori eliitsõdureid, hakkasid surnuaial juhtuma kummalised asjad. Haudu vaatama läinud ajakirjanikke ähvardati ja nende minekut takistati. Mitmeid ajakirjanikke peksti ja üks neist sattus haiglasse.

Tänane olukord Võbutõs on teistsugune. Velikaja jõe ääres asuvale surnuaiale on vaba pääs ja kusagil pole näha valvureid, kes takistaks sinna pääsu.

Selgub, et kalmistu servale on rajatud täiesti uus osa, kuhu on maetud tänavu Ukraina „sõjalisel erioperatsioonil” hukkunud dessantväelased. Osa neist on teeninud 76. õhudessantvägede diviisis ja osal on muid sidemeid Pihkvaga.

Sõdurite haudu pole püütud isegi varjata, kuid igaüks neist on kaunistatud rikkalike lillesülemitega. Suurem osa hauapärgadest on tehtud vene moodi kunstlilledest ja iga haud on nendega vooderdatud justkui pesa.

Dessandiväelaste osas on näha 38 hauda sirgetes ridades. Igal haual on surnud sõduri pilt ja tahvel, millel on tema nimi ning sünni- ja surmakuupäevad.

Eliitsõduritest annavad tunnistust ka haudadele toodud sinised baretid, Venemaa lipud ja dessantväelaste embleemid loosungiga: „Mitte keegi peale meie.”

Taksojuhina töötav pihkvalane, kuuekümnendates mees, vaikib hauaplatsi nähes tükk aega. Ma ei teadnud ise ka, et siin midagi sellist on, jõuab ta lõpuks öelda.

Mehe üllatust on lihtne uskuda, sest Venemaa meedias pole värskeid artikleid ega fotosid, mis selgitaksid Võbutõ kalmistu hetkeolukorda kümnete uute haudadega.

Pihkvas on üksikute sõdurite hukkumisest küll eraldi artiklites juttu olnud, kuid tõsisemaks läheb asi alles ulatuslikku hauaplatsi nähes. Taksojuhi imestus ei tule sellest, et ta ei teaks, et Pihkva diviis sai raske kaotuse osaliseks. Teine ​​asi on oma silmaga näha pilte noortest sõduritest haudadel kui lihtsalt kuulda paljudest hukkunutest.

Taksojuht räägib, et tema sõbra tütar töötab kohalikus diviisis finantspoole peal. Ta on öelnud, et täna pole neil aega muud teha kui langenute ja haavatute peredele hüvitist maksta.

Selge on ka see, et Võbutõs puhkab vaid murdosa Pihkva diviisis hukkunutest. Mõned neist on maetud Venemaa eri paikadesse oma algsele sünnimaale ja mõnede säilmeid pole leitud koju toomiseks.

Lisaks kõigele sellele paljastab punase ja valge lindiga tähistatud hauaplats, et uutele sõduritele on veel ruumi. Pihkva lähedal on ka teisi kalmistuid, kuhu väidetavalt maeti Ukrainas surnud inimesi.

Kuulduste järgi on 76. dessantdiviis kandnud tohutuid kaotusi juba Ukraina sõja algusest peale, kuigi just nemad pidid tooma „erioperatsioonil” hiilgava kiire võidu president Vladimir Putinile.

Mitme allika väitel olid Pihkva kuulsad dessantväelased seotud juba veebruari lõpus nii Kiievi lähistel Hostomeli lennujaama ebaõnnestunud ülevõtmisega kui ka Butša linna veresaunaga. Kindlaid tõendeid erinevate sõdurite rollist Butša veresaunas ei ole, kuid tõenäoliselt lebavad Võbutõs liiva sees ka mitmed rängad sõjakuriteod toime pannud Vene sõdurid.

Maikuus teatasid ukrainlased, et on hävitanud suure hulga Pihkva dessantväelasi. Võbutõ kalmistu paljudelt nimesiltidelt selgub, et mitmed neist on langenud kas augustis või septembris.

Üks hauaplatsidest asub teistest veidi eemal, kõigi teiste ees, justkui juhtides vägesid. Seal puhkab аламполковник Ivan Pozdejev, kelle surmakuupäevaks on märgitud 27. juuli 2022.

Venemaa president Vladimir Putin andis Pozdejevile postuumselt Venemaa kangelase tiitli. Väidetavalt juhtis ta Ukrainas 98. dessantdiviisi alluvuses tegutsenud 217. dessantväepataljoni, mis asub Ivanovos.

Seevastu Ukraina veebilehtedelt selgub, et Ukrainas peetakse Pozdejevit kõige hullema kategooria kurjategijaks, kes on lasknud oma alluvatel toime panna jõhkraid sõjakuritegusid tsiviilisikute vastu.

Pozdejev juhtis tegevust Kiievi vallutamiseks läänest. Tema alluvuses olevad üksused osalesid Kiievi oblastis tsiviilisikute vastu suunatud sõjakuritegudes, võib lugeda näiteks Topcargo200 veebilehel, kus on kirjas Venemaa eliitsõdurite kaotused.

Kui Ilta-Sanomate ajakirjanikud käisid surnuaial, oli kohal paar lähedaste seltskonda, kes olid nende pildistamise suhtes kas põiklevad või avalikult negatiivsed. Miks te siin pildistate? tuli üks naistest küsima.

Sellegipoolest ei püüdnud ükski seltskonnast pildistamist takistada. Üheskoos mõeldi aga turvatöötaja kohale kutsumisele ja üks teatas, et „see on kinnine riigiinfo”.

Haudadele saabus ka kolmeliikmeline noormeeste seltskond, kellest üks põlvitas pikalt ühe haua juurde, et sügavas kummarduses nutta. Kaks ülejäänud meest käisid sel ajal teisi haudu vaatamas, ja omavahel ei rääkinud.

Meeste pilkudest oli näha, et ka nemad olid nutnud. Tundus vale neilt midagi küsida.

Kas nad olid teie sõbrad? küsis lõpuks ajakirjanik.

Jah, olid, vastas üks meestest.

Kommentaarid
(Külastatud 1,114 korda, 1 külastust täna)