Ukraina survestab USA-d saatma suurtükiväe miine ja lühimaa õhutõrjet, mis suudaks kinni pidada Iraanis toodetud droonid, kuna Läänest saabuvad laskemoonavarud vähenevad jätkuvalt, teatasid kolm USA parlamendi abi ja kaks asjaga kursis olevat Ukraina ametnikku.
Kuivõrd Venemaa rünnakud Ukraina ida- ja lõunaosastakerdusid ja seejärel hääbusid, on Iraani tarnitud droonid andnud Venemaale ajutise leevenduse, pakkudes odavat võimalust Ukraina vägede tagasi löömiseks, vahendab Foreign Policy.
Ukraina ametnikud on viimase kuu jooksul taotlenud niinimetatud kaheotstarbelist täiustatud tavalahingumoona ehk DPICM-i – kassettlahingumoona vorm, mis on kavandatud lõhkema hulga väiksemateks osadeks, et hävitada mobiilsed sihtmärgid nagu tankid või isikkoosseis. USA-l on praegu nende süsteemide eksportimine keelatud.
Ukraina ametnikud soovivad soetada lõhkerelvi, et vähendada NATO standarditele vastavate suurtükkide kasutamist, mis on üks osa uutest USA-le ja Euroopale esitatud mürskude ja õhutõrjesüsteemide taotlustest viimastel nädalatel. Samuti nõuab Ukraina USA-lt veoautodelt käivitatava õhutõrjesüsteemi Avenger saatmist, et võidelda Iraani droonide Shahed-136 vastu, teatasid kaks parlamendi abi ja Ukraina sõjaväeametnik.
„Me taotleme kogu aeg uut moona, millel on suurem laskeulatus ja suurem plahvatusohtlikkus,” ütles üks anonüümseks jääda soovinud Ukraina sõjaväeametnik, et rääkida avameelselt käimasolevatest taotlustest. „Me vajame neid Venemaa kindlustuste hävitamiseks meie territooriumil.”
Taotlused, mida Ukraina ametnikud hakkasid oma USA kolleegidele esitama kuu aega tagasi, on muutunud pakilisemaks, kuna nõukogudeaegse 152 mm suurtükiväe varud on kahanenud peaaegu nullini, jättes Ukraina väed sõltuvamaks NATO standarditele vastavatest 155 mm haubitsatest, et tõrjuda Vene vägede edasitungi. Kuid ainult 30 protsenti Ukraina suurtükivarudest vastab NATO standardile ning suurtükitule intensiivsus Vene vägedega võitlemisel on tekitanud Ukraina ametnikes muret uute 155 mm suurtükkide eluea pärast, mis on juba praegu üha enam kulunud. Sellepärast tahavad nad, et mürsud, mida nad tulistavad, tabaksid tugevamalt; lõhkepadrunid võivad olla kuni viis korda võimsamad kui tavaline padrun.
Ukraina rahvasaadik Saša Ustinova ütles, et Ukraina ametnikud on taotlenud ka Rootsi Boforsi ja Prantsusmaa Nexteri valmistatud BONUS kassettpadruneid, mida saab tulistada NATO standarditele vastavatest suurtükkidest soomusmasinate hävitamiseks, ja maa pealt tulistatavat väikese läbimõõduga pommi, mille on välja töötanud Boeing ja autotootja Saab. Ukraina on küsinud ka Rootsis toodetud Archeri suurtükiväesüsteemi, 155 mm haubitsat, mis on paigaldatud Volvo maastikusõiduki raamile. USA riiklik julgeolekunõukogu ega USA välisministeerium ei vastanud koheselt Foreign Policy kommentaaritaotlustele. Rootsi saatkond Washingtonis keeldus Ukraina konkreetseid relvataotlusi kommenteerimast.
„Rootsil näib olevat palju relvi, mida me vajame,” ütles Ustinova.
Kassettlahingumoona saatmise viibimine põhjustab peavalu USA parlamendis, kus mõned seadusandjad ja abid on mures, et Bideni valitsus ei anna Ukrainale ikka veel õigeid relvi töö lõpetamiseks, kuna konflikt läheneb üheksa kuu piirile. „Need kassettlahingumoonad töötati sõna otseses mõttes välja, pidades silmas Nõukogude eeliseid suurtükiväe vallas,” ütles üks asjaga kursus olev USA parlamendi abi. „Ukrainlased ütlevad: „Teil on need relvad, mis on loodud meie ees seisva ohu jaoks – miks ei võiks meil neid olla?””
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja kolonelleitnant Garron Garn ütles, et ministeerium ei kommenteeri konkreetseid Ukraina relvataotlusi, kuid ütles, et USA toetus „keskendub varustusele, mis on praeguse võitluse jaoks oluline”.
Rohkem kui kümme aastat tagasi hakkas USA sõjavägi loobuma laskemoonast (sealhulgas suurtükimürsud), mille vigade määr oli üle 1 protsendi, püüdes mitte tekitada tahtmatut kahju tsiviilelanikele lahinguväljal, keskendudes rohkem GPS-i abil juhitavatele relvadele. Seetõttu jäid varudesse suured kogused DPICM-e, mille vigade määr on tavaliselt 3 protsenti või rohkem, ja samalaadset külma sõja ajal ostetud laskemoona. Seejärel loobus Trumpi valitsus George W. Bushi aegsest nõudest rohkem kui 1-protsendise veamääraga moon kasutuseta jätta.
Vaid mõned kuud tagasi lubas USA president Joe Biden pärast kuudepikkust ülevaatamist lõpetada jalaväemiinide tootmise, ostmise ja ekspordi, muutes Trumpi-aegset poliitikat, kuna need relvad võivad tsiviilelanikele kahju tekitada. Kuigi USA poliitika kohaselt ei ole rakettide ja suurtükkide abil tulistatud DPICM-id olemuselt keelatud maamiinid, tähendab igasugune lõhkeainete teisaldamine poliitika muutust. USA reeglid keelavad üle anda kassettrelvi, mille vigade määr on 1 protsent või suurem.
Ukraina seadusandja Ustinova ütles, et USA-s toodetud kassettlahingumoona saab seadistada taimeriga plahvatama 24–48 tunni jooksul ja seda ei lasta tsiviilpiirkondade lähedal. Venemaa on alates konflikti algusest Ukraina tsiviilisikute vastu räigelt kasutanud kassettlahingumoona. Koos USA-ga on Venemaa üks väheseid riike, kes ei ole alla kirjutanud 110 riiki hõlmavale ÜRO kassettlahingumoona konventsioonile, mis keelab riikidel neid relvi kasutada või toota.
Mõned muretsevad, et USA-s ja Euroopas toodetud miinide lisamine lahinguväljale võib raskendada sõjast räsitud riigis niigi ulatuslikku miinide puhastamist, kuna Venemaa on laialdaselt kasutanud miine ja püüniseid, et takistada ümberasustatud ukrainlaste kodumaale naasmist, ning on vastuolus Bideni valitsuse lubadusega loobuda USA-s ohtlikest maamiinidest ja anda Ukrainale 89 miljonit dollarit, et aidata maamiine eemaldada.
„USA peaks paremini kaaluma süsteeme, mis on vastuolulised ja millel on võimalus tsiviilelanikke negatiivselt mõjutada,” ütles Stimsoni keskuse uurimisprogrammide asepresident ja selle kaitseprogrammi direktor Rachel Stohl.
Kuid samal ajal, kui Kiievit ja teisi linnu õhust pommitatakse, on Ukraina ametnike jaoks olnud õhutõrje nende nimekirja tipus juba rohkem kui kuu aega ning Vene väed on suunanud Iraanis toodetud Shahedi droonid tsiviilsihtmärkide pihta Kiievis ja mujal. Ukraina parlamendisaadik Ruslan Stefantšuk saatis USA parlamendi Kongressi liidritele kirja pärast seda, kui Venemaa drooni- ja raketirünnakutes Kiievi vastu hukkus oktoobri alguses vähemalt 11 inimest. Kirjas kutsutakse üles saatma Ukrainale lühimaa õhutõrjet, et aidata kinni püüda rakette ja miine, samuti küsiti USA hävitajaid. USA kõrge kaitseametnik ütles, et Pentagoni lubatud NASAMS-i õhutõrjesüsteemid ei jõua kohale veel paari nädala jooksul, kuid Ukraina rõhutab, et vajadus on kiireloomulisem.
„Üks põhiprobleeme meie jaoks on Shahedid,” ütles Ukraina seadusandja Ustinova. „Me laseme alla arvatavasti 50–60 protsenti kõigist [Venemaa poolt välja lastud] rakettidest ja ballistilistest rakettidest. Ootame endiselt NASAMSi. Meil on mõned [Saksa päritolu IRIS-T õhutõrjesüsteemid], kuid probleem on selles, et meil pole Shahedide jaoks lahendust. Näiteks peame oma reaktiivlennukeid, mis on väga piiratud ja väga kallid, kasutama Shahedide vastu. Nad ajavad neid sõna otseses mõttes taga.”
Kongressi abid ütlesid, et USA miinitõrjesüsteemide piiratud saadavus võib takistada Bideni valitsusel Avengeri-taolise süsteemi saatmist, kuigi USA-l on laos mitu õhutõrjesüsteemi M163 Vulcan varianti. Ustinova ütles, et Ukraina palus ka Rootsis toodetud raketti RBS 70, et aidata alla tulistada rohkem Iraani tüütuid droone. Kuid mõned kurdavad, nagu tavaliselt, et Bideni meeskond ei liiguta piisavalt kiiresti.
„Pole muud kui pettumus valitsuses,” ütles teine kongressi abi väljaandele Foreign Policy. „Valitsus on viimasel ajal tegutsenud äärmiselt aeglaselt ja see on arusaamatu, miks.”
