Venemaal ebaõnnestus praeguse rünnakusõja algul Kiievi vallutamine. Seetõttu on ebatõenäoline, et seda uuesti üritatakse, leiab Soome kaitseväe endine juhataja.
Ukraina sõja kuumim koht on praegu lõunas Hersoni suunal. Siiski on Venemaa teatanud, et hoiab vägesid Ukraina põhjaküljel.
Venemaa ja Valgevene on avalikult teatanud oma vägede ühendamisest piirkonnas. Räägitud on kuni 70 000 Valgevene ja 15 000 Vene sõdurist.
Soome kaitseväe endine juhataja Jarmo Lindberg arutles MTV hommikusaates, milline on Venemaa plaan Ukraina põhjaosaga. Ta peab uut suurrünnakut põhja poolt ebatõenäoliseks võimaluseks.
Selle teadmisega ei pea ma seda tõenäoliseks, sest Venemaa ei liigu edasi, vaid pigem kindlustab end kaitses, märkis Lindberg. Tema sõnul on eesmärk siduda seal Ukraina väeosasid, mis kaitsevad vajadusel Kiievi linna.
Hersoni kohta ütles erukindral Lindberg, et Venemaa evakueerib sealt tsiviilelanikke ning kindlustab sõjaväe positsioone. Seal aga on probleemiks see, et pole teada, milline üksus on viimane, mis piirkonnast evakueeritakse, arvestades sellega, et Dnepri jõe põhjapoolele võidakse lõksu jääda.
Venemaa kavandab Hersoni piirkonnas teadaolevalt Kahhovka tammi õhkamist. Selle eesmärk on Lindbergi väitel takistada Ukraina vägede liikumist Krimmi suunas. Pärast tammi lõhkumist laieneb Dnepri jõigi seal 5 kilomeetri laiuseks ning seda on eriti raske ületada ning kerge kaitsta.
Ukraina idaossa Vene vägede poolt paigaldatud nn draakoni hammaste ehk betoonist püramiidide kohta üles Lindberg, et ei paista nii, et nende abil raskeid tanke eriti kaua suudetakse kinni hoida.
Lindbergi hinnangul pole Venemaa valmistumas rünnakuks mitte kusagil pool, vaid on valmistumas kaitseks ja kindlustamas end kaitsele. See on sõja olukord praegu. Ukraina liigub edasi Hersoni piirkonnas ja mujal on Venemaa end kindlustamas. Sellega seoses tekib küsimus, kas need alad, mis on kuulutatud Venemaa omadeks, lastakse Ukrainal tagasi vallutada. Edasi jäädakse ootama sügisest märga perioodi, mil on raske rünnata, ning edasi talve.
Venemaa väidete kohta nn räpase pommi kasutamise kohta ütles Lindberg, et on raske öelda, miks peaks Ukraina omal maal kasutama sellist pommi, mis saastaks oma maad. On spekuleeritud, et Venemaa tahab ise kasutada kas keemiarelva või siis sellist pommi ja süüdistada selles Ukrainat.
Ukraina rünnakute kohta Venemaale Belgorodi ütles Lindberg, et Ukraina ründas Belgorodi juba kuu aega tagasi, aga ei tunnistanud seda. Belgorodis on Venemaa logistikakeskus ja moonalaod. Ukrainal on olemas HIMARS ja LMRS raketiheitjad, mis suudavad tulistada 70-80 kilomeetri kaugusele. Nendega on võimalik selliseid rünnakuid korraldada.
Vene lennuõnnetuste kohta ütles Lindberg, et Jeiskis toimunud õnnetuses oli süttinud lennuki mootor põlema. Alla kukkunud lennuki Su-34 puhul on tegemist suure kahemootorilise ründelennukiga. Seal jäid piloodid ellu.
Teises õnnetuses Irkutskis oli tegemist Su-30 hävitajaga. See oli ilmselt otse tootmisest tulnud ja oli katselennul. Irkutskis asub lennukitehas ja lennuk kukkus alla 3 kilomeetrit lennuväljast lõuna pool. Lennuk kukkus alla püstloodis ning mõlemad piloodid hukkusid. Lindbergi sõnul pole nende kahe õnnetuse puhul mingit ühendavat asjaolu. Samuti ei saa neid õnnetusi siduda sõjaolukorraga.
Lindbergi sõnul ei jõudnud teise juhtumi puhul piloodid katapulteeruda. See võis olla seotud asjaoluga, et piloodid üritasid viimase hetkeni olukorda kontrolli alla saada.
