Mida kujutab endast nn räpane pomm – Soome asjatundja selgitab

Venemaa väidab, et Ukraina kavatseb kasutada räpast pommi. Lääneriigid näevad Venemaa väidetes ettekäänet sõjategevuse laiendamiseks.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu väitis pühapäeval, et Ukraina kavatseb kasutada niinimetatud räpast pommi, et süüdistada teos Venemaad. Venemaa radioaktiivsete, keemia- ja bioloogiliste relvade vägede ülem Igor Kirillov lisas kerisele vett väitega, et Ukraina ettevalmistused räpase pommi kasutamiseks on lõpusirgel.

Lääneriigid näevad Venemaa väidetes ettekäänet sõja eskaleerimiseks ja neid peetakse murettekitavaks. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul viitavad Venemaa räpase pommi väited sellele, et Venemaa plaanib sellist rünnakut ja kavatseb selles süüdistada Ukrainat.

Soome endine sõjaväeluure juht, erukindral Pekka Toveri ütleb, et Venemaa on juba mitmeid kuid levitanud lugu, et Ukraina tahab soetada massihävitusrelva, vahedab Iltalehti.

Venemaa valetab nagu alati, märgib Toveri. Venemaa on väitnud, et Ukraina tahab geneetilist relva, siis tuumarelva ja nüüd räpast pommi. Eesmärk on demoniseerida Ukrainat oma rahva hulgas. Ukrainal pole selle kasutamiseks põhjust. Nad ei hakka sõjas olles oma maad hävitama, ütleb Toveri.

Praktikas tähendab räpase pommi kasutamine radioaktiivse aine levitamist, sellega saastamist. See pole küll just tuumarelv, kuid räpased pommid on muu hulgas Genfi konventsiooniga keelatud.

Räpane pomm ehitatakse nii, et tavapärasele lõhkeainele lisatakse ka radioaktiivset ainet. Radioaktiivset materjali lõhkeainete valmistamiseks võiks Toveri sõnul saada näiteks tuumajaamadest või tuumalõhkepeade demonteerimise teel.

„Vaese mehe” radioaktiivse relva jaoks võib materjali saada näiteks haiglate röntgeniaparaatidest. Kuid Venemaal on igas suuruses tuumaelektrijaamu, seega on tal juurdepääs radioaktiivsele materjalile.

Üldiselt arvatakse, et räpase pommi kasutamine põhjustab rohkem psühholoogilist kui füüsilist hävingut.

Meedia teatas 2016. aastal, et Brüsseli terroristid kavandasid räpast pommi. Soome kiirguskaitsekeskuse STUK büroojuht Tapani Hack nentis toona Iltalehtile, et radioaktiivsus tekitab inimestes hirmu, mistõttu seda kasutatakse psühholoogilise relvana.

Pekka Toveri peab räpast pommi „mingil määral” massihävitusrelvaks. Ta tuletab meelde, et selle kasutamisega kaasnev kahju sõltub paljudest teguritest, näiteks sellest, kui palju on selles kasutatud radioaktiivset materjali.

Plahvatuse mõju võib olla hullem kilomeetrite ulatuses, kui puhub tugev tuut ja on palju radioaktiivset materjali. See tekitab olulisi väljakutseid, ütleb Toveri.

Mõju saastunud alale on pikaajaline. Räpase pommiga saastunud ala puhastamine võtab kaua aega, jätkab Toveri.

Toveri sõnul oleks räpase pommi kasutamine Ukraina sõjas esimene samm massihävitusrelvade kasutamisel. Kui seda tehakse, ollakse taas sammuke lähemal sellele, et saaks kasutada midagi veelgi hävitavamat, ütleb ta.

Räpast pommi pole vaatamata mõnele katsele kunagi edukalt kasutatud.

Üks katsetest oli Tšetšeenia sõja ajal, kui tšetšeeni terrorist Šamil Basajev teatas, et tema rühmitus paigutas Venemaa eri paikadesse neli räpast pommi. Vene telekanal NTV teatas 1995. aasta novembri lõpus, et reporterid leidsid Moskva pargist ühe räpase pommi ja see evakueeriti enne plahvatust. Ametliku info kohaselt oli lõhkeainele lisatud radioaktiivset ainet ehk tseesium-137 isotoopi.

Kommentaarid
(Külastatud 1,030 korda, 1 külastust täna)