Kreeka majandusteadlane hoiatab, et energia puudus hävitab Euroopas tootmise – ees ootab majanduslik kollaps

Euroopas küll uhkustatakse, et suudetakse ka vähese energiaga toime tulla, aga pikas perspektiivis hävitab see tootmise.

Euroopa peamiste konkurentide juures Hiinas ja USA-s on energia 10 korda odavam, mis pärsib Euroopa konkurentsivõimet, ütles majandusteadlane ja Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis intervjuus Saksa telekanalile n-tv.

Varoufakise sõnul on Saksa majandusmudel praeguses kriisis ebaõnnestunud ning tervet Euroopa Liidu ootab ees majanduslik kollaps.

Siin on intervjuu Varoufakisega:

ntv.de: Kuidas kirjeldaksite Saksamaa praegust olukorda Euroopa Liidus?

Yanis Varoufakis: Toimub suur muutus: Saksamaa majandusmudel on kokku kukkunud. Saksa mudel põhines Venemaalt pärit odaval energial, toodete müümisel Hiinasse ja madalatel palkadel Saksamaa sees. Kuid praegune olukord näeb välja selline: inflatsioon on muutnud võimatuks palkade alla surumise, gaas on kallinenud ja Hiina on Saksamaale turuna kadumas uue külma sõja tõttu Hiina ja USA vahel, mida Bideni valitsus eskaleerib.

Ja mis on Saksamaal samaks jäänud?

Saksa praeguse föderaalvalitsuse – ja eelmiste valitsuste – pidev soov tegutseda ühepoolselt ja toetada seeläbi ekspordi ülejäägi saavutamise strateegiat – on oma olemuselt neomerkantilism. Teisest küljest takistab Saksamaa ülejäänud eurotsoonil sama tegemast ja samaväärsete meetmete rakendamist.

Kas Saksamaa on kiusaja?

Mulle see sõna ei meeldi. Kuid Saksamaa rõhutab oma fiskaaljõudu, mida teistel ELi osadel pole. Teisisõnu öeldes: Saksamaa eirab konkurentsi võrdsust Euroopa Liidus.

Kas saate aru Saksamaa 200 miljardi euro suuruse abipaketi kriitikast? Teised ELi riigid pidasid seda solidaarsuse puudumiseks…

Jah, ma saan kriitikast aru. See on topeltstandard. Saksamaa nõuab ühtset turgu ja väidetavalt võrdseid konkurentsitingimusi, surudes samal ajal läbi riigiabi oma tööstusele ja tarbijatele. Riigiabi, mida ülejäänud EL ei saa kehtestada fiskaalpoliitika reeglite tõttu, mis kehtivad kõigile peale Saksamaa.

Kas Euroopa Liit peaks otsustama kogu ELi hõlmava gaasihinna ülempiiri kehtestamise või mõistate Olaf Scholzi hoiatust, et selle tulemusel võib EL gaasi vähem saada?

Ma mõistan Olaf Scholzi argumenti. Kuid ka siin näitab see taas, et Scholz lihtsalt ei suuda välja mõelda ühist Euroopa poliitilist joont. Vastasel juhul mõistaks ta, et EL võib oma tohutut nõudlust kasutades gaasi osta ühiselt. Siis poleks tarneprobleeme. Muidugi, kui kehtestada piirhind ELi kollektiivset ostujõudu kasutamata, on Scholzil õigus. Seega käib Scholz välja mõtte, mis on õige, kuid järgib siis vale poliitikat.

Kas EL on praegusel kriisiajal ühtne või ebaõnnestub?

Ütleksin selgemalt: Euroopa Liidu probleem on selles, et Euroopa Liitu pole üldse olemas. Nimena küll, aga tegelikkuses mitte. Kui rääkida pagulastest või migrantidest, siis igaüks ajab oma asja. Ka gaasi osas. Kui rääkida rohelistele tehnoloogiatele üleminekust, siis meil pole ka rohelist liitu. Pangandussektoris ei ole meil endiselt ühist hoiusekindlustust ja puudub ka eurovõlakiri. Kõik asjad, mis muudaks Euroopa Liidu reaalseks, on puudu. Ja muidugi näete seda kriisi ajal veelgi selgemalt.

Aga kas te usute, et EL elab selle energiakriisi üle? Paljud inimesed muretsevad talve pärast.

Ebaõnnestumine on garanteeritud. Euroopas on juba näha kiiret deindustrialiseerumist. ELi ettevõtted maksavad gaasi eest kümme korda rohkem kui nende USA või Hiina konkurendid. Tootmises on juba häireid ja varsti näeme tehaseid, kes otsivad uusi asukohti USA-s või teistes riikides. EL on sügavas kriisis. Tõenäoliselt ei näe te seda sel talvel, vaid alles järgmisel. Gaasimahuid täideti sel suvel, kuid järgmisel suvel tuleb seda teha oluliselt suuremate kuludega.

Olete juba maininud Hiinat. Saksamaal käib vastuoluline debatt, sest kantsler Scholz tahab ilmselt lubada Hamburgi sadama osade müüki hiinlastele. Kas Saksamaa pole minevikust ja sõltuvuste ohust midagi õppinud? Kuidas te seda näete?

Olukord on keeruline ja see pole lihtsalt must-valge. Vähemalt kolmandik Saksamaa ärimudelist põhineb toodete müümisel Hiinasse. Mulle tundub, et Berliin pigistab üsna ilmselgelt silma kinni – täpselt nagu Vene gaasi puhul. Sel juhul ignoreeritakse praegu USA ja Hiina vahel arenevat uut külma sõda ja lihtsalt läheb edasi nagu varem.

Teine vaatenurk on aga järgmine: ma isiklikult ja poliitiliselt arvan, et see uus külm sõda USA ja Hiina vahel on maailma jaoks katastroofiline. Olen äärmiselt ärritunud, et ka USA presidendi Joe Bideni administratsioon õhutab seda sõda. Bideni hiljutised avaldused on meid põhimõtteliselt seadnud USA ja Hiina vahelisele tuumasõja ohu teele. Ja ma süüdistan selles USA-d.

Mis puutub Scholzi ja sadamasse, siis kui Scholz mängiks vahendajana Washingtoni, Pekingi ja Berliini vahel ning müük Coscole oleks osa sellest rahuprotsessist, siis ma tervitaksin seda. Aga ma arvan, et Olaf Scholz on poliitiline kääbus, kellel pole üldse mahti nii mõelda. Seetõttu poleks Coscole müümine maailma stabiilsemaks muutmise strateegia, vaid lõppkokkuvõttes lihtsalt järjekordne lühinägelikkuse juhtum.

Lõpetuseks küsimus: kuidas näete Angela Merkeli pärandit täna?

Ta oli märkimisväärselt osav läbirääkija ja lühiajaline kriisijuht, kellel oli ainulaadne võime tagada, et kui asjad oleksid pidanud muutuma, siis ei muutunud midagi. Selles mõttes on see raisanud tohutult poliitilist kapitali. Ükski teine ​​kantsler ei suuda enam kunagi luua sellist poliitilist kapitali, et Euroopat isegi edasi viia. Seega peame teda selle kapitali raiskamise eest kritiseerima.

Kommentaarid
(Külastatud 2,680 korda, 1 külastust täna)