Mitmed asjatundjad on nimetanud tuumarelva kasutamist Ukrainas tühiasjaks, aga arvutisimulatsioon näitab, et viie tunniga hukkub 34 miljonit inimest.

Lisaks saab esimese 5 tunni jooksul vigastada 56 miljonit inimest.

Arvutisimulatsioon ehk nn Plaan A, mis välja töötatud USA Princetoni ülikoolis näitab, et suhteliselt sõja algul plahvatab tuumapomm Eesti idaosas. Soome on selleks ajaks veel puutumatu.

Suurem osa tuumapomme lastakse välja Venemaa põhjaosast ja need plahvatavad üle Euroopa, kaasa arvatud Soomes. Simulatsioon näitab, et Venemaa ja NATO riikide vahelisel tuumasõjal on katastroofilised tagajärjed.

Suhteliselt puutumatuks jääb vaid Euroopa lõunaosas, eriti aga Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal. Samuti jääb puutumatuks Euroopa põhjaosa, kaasa arvatud Norra, Rootsi ning Soome kesk- ja põhjaosa. Eestist jääb järele aga suhtkoht pommiauk. Tuumasõjas jääb Eesti täpselt kahe poole omavahelise risttule vahele.

Üks plaani A loojatest dr Alex Glaser ütles Newsweekile: „Nii palju, kui võib öelda, on see kõige tõsisem Venemaad ja USAd/NATOt hõlmav potentsiaalse tuumamõõtmega kriis pärast külma sõja lõppu, isegi kui tuumasõja ohtu peetakse endiselt „väikseks”, nagu paljud analüütikud väidavad.”

„Selline kriis, millega praegu silmitsi seisame, tekib sageli pooltevahelisest väärast arusaamisest, mida süvendab asjaolu, et Venemaa ja USA/NATO vahel on endiselt väga vähe aktiivseid suhtlusliine,” ütles dr Glaser.

Mudel põhineb realistlikel andmetel tuumajõudude asendi, sihtmärkide ja põhjusliku seose hinnangute kohta, ning selle järgi hukkub 34,1 miljonit inimest mõne tunni jooksul.

Katastroofilises konfliktis saab esimeste tundidega vigastada veel 55,9 miljonit inimest – need arvud ei sisalda tuumasaaste ja muude tagajärgede tõttu hukkunuid.

Tuumasõja simulaatorid võivad tunduda hirmutavad, kuid valitsused saavad neid kasutada situatsiooniplaanide väljatöötamiseks ja avalikkuse harimiseks, kuidas rünnak üle elada.

See simulatsioon algab tavapärase mittetuumakonflikti kontekstis.

Venemaa tulistas hoiatuslasu Läänemere ääres asuvast Kaliningradi lähedal asuvast baasist, et peatada USA ja NATO edasitung, enne kui nad ühe taktikalise õhulöögiga kätte maksavad.

Seejärel saadab Venemaa teele 300 tuumalõhkepead, mis on kas lennukitel või lühimaarakettidega, NATO baaside ja edasitungivate vägede suunas Euroopas.

Rahvusvaheline sõjaline liit vastab seejärel umbes 180 lennukil oleva tuumarelvaga.

Praeguses etapis peaks inimohvrite arv ulatuma kolme tunni jooksul umbes 2,6 miljoni inimeseni ja Euroopa on sisuliselt hävinud.

Pärast seda tegutseb NATO mandri-USA-st ja tuumaallveelaevadelt, andes strateegilise tuumalöögi umbes 600 lõhkepeaga.

Enne kui see löök tabab ja relvasüsteemid hävitatakse, laseb Venemaa oma raketihoidlatest, allveelaevadelt ja mobiilsetelt stardiplatvormidelt välja tuumarelva.

Mudel prognoosib 3,4 miljonit ohvrit selles sõja faasis, mis kestab vaid 45 minutit.

Konflikti viimases faasis võtavad mõlemad pooled sihikule teineteise 30 enim asustatud linna ja majanduskeskust – läkitavad igale poole 5–10 tuumarelva – et takistada mõlema poole sõjast taastumist. Selline samm lisab teadlaste väitel veel 85,3 miljonit ohvrit.

Mitmed mudelis olevad riigid näivad pääsevat tuumarelva otseseks sihtmärgiks olemisest, näiteks lõunapoolkera ja Šotimaa.

Tuumaplahvatustel, meditsiinisüsteemide kokkuvarisemisel ja pikaajalisel mõjul Maa kliimale, rahvastikule ja toidutootmisele on aga laiaulatuslikud tagajärjed.

Arvutisimulatsioon põhineb sõltumatutel hinnangutel USA ja Venemaa praeguste jõupositsioonide, tuumasõja plaanide ja tuumarelvade sihtmärkide kohta.

Meeskond kasutas ka avalikult kättesaadavaid andmeid praegu paigutatud tuumarelvade, relvade potentsiaalsete sihtmärkide ja nende tõenäolise lõhkamise järjekorra kohta.

Konflikti igas faasis esinevate vahetute hukkunute ja inimohvrite määramiseks kasutati veebitööriista NUKEMAP.

Algselt eksponeeriti seda 2017. aastal Princetoni Bernsteini galeriis, kuid see tehti avalikkusele kättesaadavaks 2019. aastal.

Kuigi see mudel algselt huvi, jäi see video tähelepanu alt välja kuni tänavu veebruarini, mil Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Vladimir Putin vihjas aprillikuus tuumarelva kasutamisele, kui Ukraina tegevusse sekkuvad riigid teda „ähvardavad”. Venemaa president ütles: „Kui keegi kavatseb väljastpoolt toimuvasse sekkuda, peab ta teadma, et see kujutab endast lubamatut strateegilist ohtu Venemaale.

„Nad peavad teadma, et meie reaktsioon vastulöökidele on välkkiire. Kiire. Meil on kõik selleks vajalikud relvad. Keegi teine ​​ei saa nende relvadega kiidelda ja meie ei kiitle nendega. Aga me kasutame neid,” märkis Putin.