Soome maksuportaalile TalousTaito esitatid küsimus seoses pärandimaksuga. Küsimus oli järgmine:

Meie isa suri 1995. Pärandiraamatusse kanti pärandi väärtused surmakuupäeva hetkeväärtustena, mille alusel määrati meile pärandimaks. Kinnistu õiglane väärtus on praegu kõrgem kui 1995. aastal.

Kas me peame isa pärandvara jagamisel maksma rohkem pärandimaksu? Lesega jagamine toimus juba 1996. aastal.

Vastab maksujurist Tero Hämeenaho:

Pärandimaksu juurde maksma ei pea.

Pärandimaksu aluseks on vara õiglane väärtus, mis oli vara maksukohustuse tekkimise ajal, so pärandaja surma hetkel.

Pärandi jagamisega seoses võivad aga kaasneda vara müügikasumi ja võõrandamise maksud, kui näiteks üks osanik saab pärandvarast teise osaniku osa või soetab pärandvara väljaspool pärandvara olevate vahenditega.

Pärandvarast väljaspool on näiteks pangalaenud, mida võetakse pärandi jagamiseks, ja pärijate isiklik vara.

Oma osa või vara võõrandajal võib tekkida vajadus tasuda pärandiosa või pärandvara müügilt kasumimaksu, kui päritud vara pärandimaksu väärtus oli kokkulepitud ostuhinnast madalam. Kinnisvaraosa või vara ostja peab üldjuhul tasuma võõrandamismaksu, kui pärandvara sisaldab kinnisvara või väärtpabereid. Erandiks võib aga olla näiteks esmakordne koduostja.

Mõnikord müüakse pärandvara enne vara jagamist, sest sageli on raha lihtsam jagada. Asjaolu, et jaotatava vara hulk on pärast surmakuupäeva suurenenud, pärandimaksu juurde ei too, küll aga võib pärandvara müügilt tekkida kohustus maksta müügitulu pealt makse.

Kui partnerid otsustavad vastastikusel kokkuleppel kalduda kõrvale osadest, mis igal pärijal pärandi jagamisel jäävad, võivad isikule, kes saab oma pärandist suurema osa, kohalduda kinkemaksu tingimused. Pärandi jagamisel lähtutakse võrdse jagamise põhimõttest, kui testament ei näita teisiti.