Venemaa president Vladimir Putin taotleb oma sõjalisi eesmärke Ukrainas „religioosse” innuga ja tõenäoliselt ei muuda kurssi isegi siis, kui tema kaheksa kuud kestnud sissetungi kimbutavad tagasilöögid, ütles Eesti luurejuht.

Eesti ametist lahkuv Välisluureameti peadirektor Mikk Marran ütles Balti riikide luureandmetele tuginedes, et Venemaa presidendil ei ole konflikti puhul ühtegi teist mõtet, vaatamata strateegiliste saavutuste puudumisele ja laienenud NATO kindlamale joonele, vahendab Bloomberg.

„Ta on endiselt omamoodi religioossel või messianistlikul missioonil – ja me näeme, et Putin valmistab oma riiki ja selle armeed ette, et jätkata võitlust pikka aega,” ütles 44-aastane Marran teisipäeval Tallinnas ajakirjanikele.

Hinnang ühtib Putini konflikti eskaleerumisega viimastel nädalatel, jätkates ebaseaduslikku soovi annekteerida neli Ukraina piirkonda, kuigi tema vägesid surutakse tagasi jõulise vasturünnakuga riigi ida- ja lõunaosas.

Marran ütles, et Venemaa juhi otsusel mobiliseerida vähemalt 300 000 reservväelast on sel aastal vähe mõju, kuid Kremli juhtkond näeb, et värbamine võib konflikti pikendada 2023. aasta keskpaigani.

Eesti luureandmed näitavad, et Kremli kõrged ametnikud on mures selle pärast, kuidas mobilisatsioon Venemaa meedias ja avalikus debatis kulgeb – ning lükkavad ümber info uute mobilisatsiooni voorude kohta, ütles Marran.

Venemaa tugineb „darvinistlikele” põhimõtetele, prognoosides, et „suurem osa” mobiliseeritud sõduritest saab surma või haavata, samas kui sõdurite tuumikust saavad tugevad võitlejad, ütles luurejuht.

„Venemaa kurnamisstrateegia on panna ukrainlased eeloleval talvel võimalikult palju kannatama,” ütles Marran, viidates sagenenud rünnakutele energiataristu vastu.

Kreml kasutab ära ka oma tuumaarsenali kasutuselevõtu ohtu, eriti selleks, et haarata initsiatiiv ja veenda USA ja Euroopa valitsusi loobuma relvade tarnimisest, ütles ta. Sõjaliste kaotuste kasvades ei saa välistada „tuumavarianti”, ütles ta.

Ukraina vasturünnak kannaks vilja, kui tal õnnestuks Venemaa väed lõunas üle Dnipro jõe tagasi suruda, vabastades potentsiaalselt Hersoni linna, kuhu Kreml on paigutanud mõned oma parimad väed, ütles ta.

„Meie vaatevinklist oleks see strateegiline läbimurre,” ütles luurejuht.

Marran, kelle juhitav ametkond prognoosis Venemaa valmisolekut täiemahuliseks sissetungiks ja kes nüüd loodab, et Kiiev võidab sõja, lahkub ametist järgmisel nädalal pärast seitset aastat selles ametis.

Eesti on koos oma Balti naabritega olnud üks NATO liikmeid, kes on kõige rohkem avaldanud survet Moskvale.

Baltimaade jaoks jääb Moskva Ida-Euroopas ohuks sõja tulemustest hoolimata, kuna pole märke Kremli välispoliitika muutumisest, ütles Marran. Venemaa taastab paratamatult oma sõjaväe varem või hiljem, ütles ta.

„Venemaa näeb Baltikumi ka edaspidi NATO nõrgima osana, mistõttu Eesti, Läti, Leedu ja Poola peavad koos liitlastega olema valmis tõrjuma edaspidi mistahes Venemaa rünnakut,” ütles Marran.