Ukrainal on kiire, sest kardetakse, et USA lõpetab Ukraina toetamise pärast vahevalimisi, mis toimuvad novembri algul ja millelt oodatakse vabariiklaste partei edu.

Vabariiklaste partei on omakorda näidanud pehmemat suhtumist Ukraina toetamisse sõjas Venemaa vastu, vahendab Washington Post.

Ebakindlus ameeriklaste tulevase toetuse osas süveneb, kuna küsitlused prognoosivad, et vabariiklased võtavad uuesti kontrolli parlamendi Esindajatekoja üle. Mõned vabariiklastest seadusandjad ja kandidaadid on väljendanud rahulolematust hiiglaslike abisummade üle, viidates konkureerivatele julgeolekumuredele Hiina pärast, siseriiklikele prioriteetidele ja vajadusele suurema järelevalve järele.

Eelmisel kuul Washingtoni külastanud Ukraina naisvõitlejate delegatsiooni juhtinud korruptsioonivastane aktivist Daria Kalenjuk märkis, et peaaegu kõik esindajatekoja vabariiklased hääletasid Ukrainale 12 miljardit dollarit eraldanud rahastamise seaduse vastu. „See tähendab, et me oleme sattumas sellesse ohuvette, kus Ukraina teema ja Ukraina toetamine muutuvad ühe partei küsimuseks,” ütles Kalenjuk.

Hirmud, ükskõik kui esialgsed, et Ameerika toetus võib kõikuda, tekitavad Kiievis lisapingeid.

Üks avameelselt rääkinud, aga anonüümseks jääda soovinud Ukraina kõrge ametnik ütles, et Ukraina peaaegu täielik sõltuvus välismaisest sõjalisest ja majanduslikust abist tähendab, et Ukraina sõjavägi peab kiiresti tagasi vallutama võimalikult suure osa Venemaa kontrolli all olevast territooriumist, enne kui lääneriikide toetus väheneb.

„USA vahevalimised on üks tegureid, mis paneb meid talve pärast muretsema,” ütles ametnik. „Venemaa saab uue kongressi ja eurooplastega eelise, kui nad neid energiapoliitikas šantažeerivad. Seetõttu on praegune rünnak nii oluline.”

Teised Ukraina ametnikud ütlesid, et on kindlad, et USA abi jätkub. Ukraina parlamendi ülemraada julgeoleku- ja riigikaitse komisjoni juht Oleksander Zavõtnevitš ütles, et USA avalikkuse toetus Ukrainale püsib tugev, vaatamata mõne vabariiklase vastumeelsusele, mistõttu ta ei muretse, et USA abi kaob. „Milline poliitik ei toeta oma valija arvamust?” küsis Zavytnevitš. „Lõppude lõpuks on Ameerika Ühendriikide toetus teatud strateegiline kurss Ameerika enda julgeoleku huvides.”

President Biden kordas sel nädalal Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga peetud telefonikõnes oma lubadust, et Washington toetab Ukrainat „nii kaua, kui vaja”, soovitades pikaajalist poliitikat relvade tarnimiseks, mis on vajalik Vene vägede välja ajamiseks okupeeritud aladelt ja takistada Putini nelja Ukraina oblasti ebaseaduslikku annekteerimist.

Alates veebruarist on Bideni valitsus saatnud Ukrainale rohkem kui 17 miljardi dollari väärtuses sõjalist abi, sealhulgas raketisüsteeme ja droone. Valge Maja on sageli silmitsi mõlema partei seadusandjate üleskutsega kiirema ja suurema abi järele, mis koos Kiievi jätkuvate pöördumistega aitab kaasa raskemate ja pikema laskeulatusega relvade saatmisele.

Kuid kuna Ameerika tarbijad maadlevad inflatsiooni ja aeglustunud majandusega, näitavad küsitlused, et üha vähem vabariiklasi usub, et USA vastutab Ukraina kaitsmise eest. Morning Consulti augustikuine küsitlus näitas, et USA mure sõja pärast on vabariiklaste seas kahanenud kiiremini kui demokraatide seas.

Ukrainlaste jaoks kordab see hetk mürgist poliitilist vaidlust Trumpi administratsiooni poolt Ukrainale sõjalise abi andmisest keeldumise üle, mis kulmineerus toona presidendi tagandamise katsega 2019. aastal. Seekord on ukrainlased otsustanud parteide risttulest eemale hoida.

„Meie asi pole arutada ega kedagi aidata Ameerika poliitikas,” ütles Vassili Tšalõ, kes töötas aastatel 2015–2019 Ukraina suursaadikuna Washingtonis. „Meie asi on hoida tugevaid suhteid ameeriklastega.”

Tšalõ tuletas meelde intensiivset debatti Ukrainale relvade andmise üle ajal, kui käis sõda Venemaa toetatud separatistidega Donbassi idaosas. Väikerelvade müük algas 2015. ja 2016. aastal Obama valitsemise ajal. 2017. aastal andis Trumpi administratsioon loa tankitõrjerakettide Javelin tarnimiseks.

Alates selle algusest on USA mõlema partei toetus Ukrainale olnud üle Kongressis valitsevast vaenust.

Ukraina toetamist on toetanud vabariiklastest senaatorid Mitch McConnell ja James M. Inhofe, kes on Senati relvajõudude komitee liige.

Kuid mitmed teised vabariiklased, sealhulgas senaator Josh Hawley ja Roger Williams on väljendanud vastumeelsust. Mõjukad konservatiivsed asjatundjad nagu Fox Newsi Tucker Carlson on vahepeal kahtluse alla seadnud, kuhu Ukraina raha läheb, ja hoiatanud USA toetuse „vasakule” mineku eest.

See on pannud mitmed vabariiklased muretsema Ukrainale antava toetuse püsimajäämise pärast. „Loodan, et ohutuse ja turvalisuse aspekt võidab,” ütles üks vabariiklasest kongressi abi, kes soovis jääda anonüümseks. „Aga ma arvan, et seal on küsimärk.”

Kuigi Tšalõ on nende ukrainlaste seas, kes taotlevad keerukat varustust, sealhulgas tanke ja hävitajaid, ütles ta, et saab aru, miks USA seadusandjad keskenduvad riigi siseprobleemidele. „Iga riik peab maksma tervishoiu, hariduse, siseprogrammide ja töökohtade eest – see on täiesti arusaadav,” ütles ta. „Kuid kui te ei kindlusta oma riiki ja inimesi, ei saa te mõelda ka arengule.”

Ukrainlased kardavad ka seda, et Venemaa kasutab valimisi ära parteideülese toetuse kärpimiseks, kasutades potentsiaalselt selliseid strateegiaid nagu Venemaa arvatav sekkumine 2016. aasta presidendivalimistesse.

Kiievi linnapea Vitali Klitško väitis, et Venemaa meedia narratiivid ja desinformatsioon võivad Ameerika seadusandjaid Ukraina kahjuks mõjutada. „Muidugi olen mures, et mõned poliitikud ei saa õiget teavet,” ütles Klitško. „Venelased kasutavad meediat nii tugevalt maailma vastu.”

Konservatiivse poliitilise tegevuse ühendus (CPAC) postitas eelmisel kuul, seejärel kustutas sotsiaalmeedias sissekande, mis kordas Kremli juttu ja kutsus üles lõpetama „kingituste tegemine Ukrainale”. Hiljem tegi ühendus avalduse, milles kinnitas oma seisukohta USA abi suhtes. „Me peame Putinile vastu seisma, kuid Ameerika maksumaksjad ei peaks kandma suuremat osa kuludest,” märgiti.

Vabariiklastest ametnikud, kes soovisid jääda anonüümseks, hoiatasid, et hiljutine toetuse andmise hääletus ei viita ilmtingimata toetuse suurele vähenemisele, märkides, et Ukraina abi oli vaid üks mitmetest rahaeralduse punktidest. Samuti ütlesid nad, et vabariiklaste toetust võivad suurendada Ukraina sõjalised edusammud või Venemaa julmused ja tuumaähvardused.

Ukraina parlamendi raada asespiiker Oleksandr Kornienko märkis, et Putin pühendas eelmisel nädalal suure osa oma anneksioonide-teemalisest kõnest Venemaa kaebuste pikale nimekirjale USA ja Lääne suhtes, andes märku tema suurematest ambitsioonidest ja vaenulikkusest.

„Aga sõda käib Ukrainas, Ukraina territooriumil. Meie inimesed surevad,” ütles Kornienko. „Seetõttu on tsiviliseeritud maailma huvides jätkuvalt aidata Ukrainal Putinit Ukraina territooriumil lüüa, et see ei kanduks üle Euroopasse ja teistesse maailma riikidesse.”

Kuna USA abi suureneb, nõuavad kummagi partei seadusandjad jõulisemat järelevalvet, et vältida raiskamist ja vasakule minekut, mis iseloomustasid suurt osa USA tohututest abisummadest Iraagile ja Afganistanile.

Zavõtnevitši sõnul töötab Ukraina selle nimel, et tugevdada jõupingutusi aruandluse tugevdamiseks, moodustades uue parlamentaarse järelevalveorgani ja korraldades külastusi relvaladudesse. Siiani pole tema sõnul esitatud ühtegi põhjendatud kaebust relva-abi väärkasutuse kohta.

Kuigi ukrainlased mõistavad, mida Ameerika valimistulemused võivad kaasa tuua, juhivad nad jätkuvalt tähelepanu tegevusetuse ülemaailmsetele kuludele.

„See, mida me ukrainlastena teha saame, on lihtsalt seletada maailmale korralikult, mida venelased teevad,” ütles korruptsioonivastase rühmituse juht Kalenjuk. „Kui [me] oleme korralikult relvastatud, oleme võimelised võitma ja see sõda tuleb võita kiiremini. Vastasel juhul läheb see ameeriklastele liiga palju maksma.”