Teadaolevalt Iraani päritolu kamikaze-droonid, millega Venemaa alustas Ukraina energiataristu ründamist on vastu talve uus imerelv, mis põhjustab Ukrainas hävingut.

Kasvav Iraani Shahed-136 droonide kasutamine Venemaa poolt peegeldab nii tugevust kui nõrkust. Esmaspäevahommikused droonipommiplahvatused Kiievi kesklinnas hommikuse tipptunni ajal näitavad, kuidas relvad võivad tekitada hävingut ja hirmu pealinnas, mida veel nädal tagasi polnud kuude kaupa rünnatud, vahendab Guardian.

Droonid Shahed-136 ilmusid esimest korda sõjas välja septembris ja kuigi neid kirjeldatakse kui kamikaze-droone, peetakse neid pigem väikesteks tiibrakettideks, millel on nende 50 kg kandevõimet arvestades suhteliselt piiratud hävitamisvõime. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaa on ostnud neid 2400 tükki – see on suur arv, kuid need ammenduvad kiiresti.

Mõttekoja Royal United Services Institute õhujõudude spetsialist Justin Bronk ütles, et droone „on raske kinni pidada”, kuid nende kiirus on tiibrakettidega võrreldes aeglane, mis tähendab, et õhutõrjel on alati võimalus. „Lõppkokkuvõttes annavad need Venemaale viisi, kuidas Ukrainas rohkem tsiviil- ja sõjalisi kahjusid põhjustada, kuid ei muuda sõja käiku,” ütles ta.

Tänane oli viimase nädala jooksul teine ​​suurem rünnak Kiievi vastu. Möödunud esmaspäeval vallandas Venemaa vastuseks plahvatusele Krimmi viiva silla juures Kiievi ja teiste suurlinnade pihta suunatud raketi- ja droonilöökide rahe.

Eelmise nädala rünnaku verine edu – ainuüksi sel päeval hukkus hinnanguliselt 15 inimest – ja esmaspäevane hävitav rünnak paljastavad Kiievi õhukaitse võimetuse. Pole selge, miks see nii kaua aega võttis, kuid USA vastas eelmisel nädalal, et kiirendab esimese kahe NASAMS õhutõrjesüsteemi tarnimist lubatud kaheksast, mida peetakse piisavalt heaks Pentagoni kaitsmisel.

Kuid kuigi Kiievi vastu suunatud rünnakud tekitavad pealkirju kogu maailmas, on sõjaline kasulikkus nullilähedane ja eraldiseisvalt ei ole sellel riigi tsiviilelanikkonnale olnud olulist psühholoogilist mõju. Rünnakud tekitavad hirmu, aga ka viha, eriti pärast seda, kui Vladimir Putin ütles, et Ukrainas pole massiivsemate rünnakute järele „vajadust”.

Droonide kasutamine näib ühtlasi näitavat, et Venemaal on juhitavatest rakettidest puudus. Lääne ametnikud ütlesid reedel, et nõustuvad üldjoontes Ukraina hinnanguga, et Moskva on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma varudest ja 900-st keskmaa Iskanderist on alles vaid 124. „Meie arvates on see õige,” ütles üks amtnik, kuigi selliseid järeldusi on võimatu kontrollida.

Esmaspäeva hommikul oli arvamusi, et Venemaa võis osaliselt püüda sihikule võtta pealinnas asuvat energiafirma juhtimiskeskust, kuigi täpseid üksikasju ei ole veel kinnitatud. Sellegipoolest on laiemalt näha märke, et Venemaa püüab talve ja riigi kütteperioodi alguses võtta sihikule Ukraina energia- ja muud kommunaalvõrgud.

Lootust pole kaotanud ka riigi murelikud kaitsjad, kes kutsuvad inimesi üles vähendama elektritarbimist õhtuti kella 17–23. Viimase kuu jooksul on Harkivi, Kiievi ja Lvivi elektrivarustust mõjutanud Venemaa raketilöögid.

Droonid nagu Shahed-136 on selliste staatiliste sihtmärkide vastu tõhusamad kui armeede vastu ja Moskva jaoks võib häiriv mõju Ukrainale olla suurem. Samal ajal soovib Venemaa kangesti peatada Ukraina edasiliikumist lahinguväljal vähemalt seni, kuni hilissügisesed tugevad vihmasajud peaksid tekitama mingisuguse pausi.

Üks kohalik ametnik pidas Venemaa eelmise nädala üleskutset tsiviilelanike evakueerimiseks Hersoni oblastist vaid ajutiseks, kuid see on järgmine samm järkjärgulise taganemise suunas Dnepri lääneosast, kust Vene väed on alates kuu algusest taandunud.

Ukraina on alustanud vastupealetungi, surudes ja tõrjudes Venemaa rinnet alates septembri algusest, kuid vähese materiaalse eduga kuni oktoobri esimese pooleni, mil Vene väed loovutasid territooriumi kuni 50 kilomeetri kaugusel Hersoni linnast loodes.

Kui see oli katse rindejoont kindlustada, pole see evakueerimisteadete valguses ilmselgelt õnnestunud ning on spekuleeritud, et Hersoni linna võib juba järgmisel nädalal tagasi vallutada, kuigi selline jutt on võib-olla väga optimistlik.

Võib olla ka nii, et Venemaa lihtsalt kindlustab end linna kaitseks, lastes oma vägedel tagasi tõmbuda ja Ukrainat kuluka sügislahinguga siduda. Linna on lihtsam kaitsta kui seda ümbritsevat avatud maa-ala, tekitades Kiievi jaoks dilemma, kui kaugele ta on valmis edu saavutamiseks linnas purustustega minema.

Kuid praegu on Hersoni oblast eesliin, mida jälgida peaaegu kaheksa kuud kestnud sõjas, kus Ukrainal näib olevat initsiatiiv. Venemaa on jätkuvalt surve all ka riigi kirdeosas, kus Ukraina püüab pärast Lõmani ja transpordisõlme Svatove vallutamist pressida Kreminna poole.

Venemaa on oma reservist mobiliseeritud ajateenijaid rindejoonele paisanud ja on ilmunud esimesed masendavad teated värvatute surmast sellistes kohtades nagu Lõssõtšansk pärast minimaalset või olematut väljaõpet.

Ukraina edusammud eesliinil ei ole praegu kiired, kuid stabiilsed ning survet tuleb säilitada, sest surve on ainus võimalus, kuidas Venemaa võiks loobuda tsiviilelanike ja tsiviiltaristu ründamisest.