Värske uuring: ligi 70 protsenti vanematest soomlastest kardab rünnakut Soome vastu

Ligi 70 protsenti vanematest soomlastest kardab võõrriigi rünnakut Soome vastu, selgub värskest uuringust. Selle järgi teeb rünnakuoht muret üle 55-aastastele soomlastele, sõltumata hariduslikust taustast. Naistele teeb see natuke rohkem muret kui meestele.

Neljapäeval avaldatud pensionäride ühenduste katusorganisatsiooni Eetu ry tellitud Huomisel Kynnyksellä (tõlkes: Homse künnisel) uuring näitab, et vanemad soomlased on mures tuumasõja võimaluse pärast. Uuringu järgi teeb tuumasõda muret praktiliselt igale teisele inimesele ja iga neljas on selle pärast väga mures, vahendab Iltalehti.

Iga kolme aasta tagant läbiviidav uuring on suunatud Mandri-Soomes elavatele 55–84-aastastele soomlastele. Uuring hõlmas sel aastal uut punkti, mis selgitas välja, kui murettekitavad on viimasel ajal elus domineerinud viis teemat. Need probleemid olid Soomet ründava võõrvõimu oht, hindade tõusust tingitud elukallidus, kliimamuutused, tuumasõda ja koroonapandeemia.

Esimesele kohale on kerkinud oht, et võõrvõim ründab Soomet. 34 protsendi puhul teeb see väga murelikuks ja 35 protsendi puhul päris palju. Võõrvõimu sissetung Soome ja tuumasõda panevad naisi muretsema veidi rohkem kui mehi. Vanima grupi seas valmistab tuumasõda selgelt rohkem muret kui küsitluse noorimatele osalejatele, nendib uuringu läbi viinud Kantar Publicu teadusdirektor Sakari Nurmela pressiteates.

Uuringu järgi teeb võõrvõimu rünnak muret igale elanikkonnarühmale. Sõjaoht valmistab mõnevõrra rohkem muret vähemharitud ja madalama ametniku või palgatöötajana töötanutele kui akadeemilise haridusega või tööelus juhtide või kõrgemate ametnikena töötanud isikutele.

Sama vastajate taustal põhinev jaotus kehtib ka tuumasõja tekitatud mure kohta erinevates elanikkonnarühmades.

Rünnakuoht tõusis Soomes avaliku arutelu keskmesse pärast seda, kui Venemaa veebruari lõpus Ukrainat ründas.

Lisaks sõjaohule valmistab küsitluse põhjal valdavale osa 55–84-aastastest soomlastest muret hooldusteenuste kehv kvaliteet.

Tervelt 91 protsenti küsitlusele vastanutest on seisukohal, et hooldusteenuste kvaliteedi probleeme tuleks käsitleda senisest rohkem. Seevastu 73 protsenti vastanutest väitis, et eakate hooldusteenuste kvaliteet on lubamatult madal.

Vaid 18 protsenti usub, et eakad ja nende lähedased saavad oma häält hooldusteenuste klientidena kuuldavaks teha. Rohkem kui pooled vastanutest peavad seda ebatõenäoliseks.

Uuringu tulemustes tõusis esile ka mure pensionide väiksuse pärast.

Eetu ry esimees ja tänavusel aastal ka Pensionäride keskliidu esimees Simo Paassilta nendib, et pensionide väiksus on viinud selleni, et suur osa pensionäre on hiljutise hinnatõusu tõttu nüüd päris hädas. Eriti puudutab olukord madala sissetulekuga pensionäre, kes kulutavad suurema osa oma sissetulekust eluasemele ja energiale. Paassilla sõnul läheb üksi elavatel olukord ainult hullemaks, kui nad ei saa kulusid kellegagi jagada.

Pensionäride hädakõne tuleb välja peaaegu igapäevastes kontaktides organisatsioonidega ja erinevate osapoolte tellitud küsitlustes. Meie riigi valitsus peab nüüd sellele hädakisule reageerima, ütleb Paassilta.

Uuring Huomisen Kynnyksellä viiakse pensionäride ühenduse Eetu ry tellimusel vanemate soomlaste seas läbi iga kolme aasta tagant. Selle ühenduse liikmete hulka kuuluvad Soome pensionäride ühendused.

Uuringu alusmaterjaliks on ligi tuhande inimese vastused, mis koguti aprillis-mais toimunud kakskeelses postiküsitluses. Uuringufirma hinnangul on materjal esinduslik ning rahvastiku võtmetegurid vastavad hästi Soome 55–84-aastastele elanikele.

Kommentaarid
(Külastatud 260 korda, 1 külastust täna)