USA tahab kehtestada sanktsioonid Hiina vastu, et piirata Hiina võimet hõivata Taiwani saart. USA tahab, et ka Euroopa riigid kehtestaks sanktsioonid Hiina vastu.

Allikate väitel tehakse Washingtonis ja Taipeis juba lobitööd ELi saadikute suhtes. Sanktsioone kavandatakse hirmust Hiina sissetungi ees, mis on kasvanud seoses sõjaliste pingete eskaleerumisega Taiwani väinas, vahendab Reuters.

Eesmärgiks on kehtestada sanktsioonid, mis on suuremad kui Läänes seni kasutatud meetmed, et piirata kaubandust ja investeeringuid seoses Hiina selliste tundlike tehnoloogiatega nagu arvutikiibid ja telekommunikatsiooniseadmed.

Allikad ei avaldanud üksikasju selle kohta, mida kaalutakse, kuid jutt sanktsioonidest maailma suuruselt teisele majandusele ja ülemaailmse tarneahela ühele suurimale lülile tekitab küsimusi selle teostatavuse suhtes.

„Võttes arvesse USA ja liitlaste ulatuslikku seotust Hiina majandusega, on sanktsioonide võimalik kehtestamine Hiinale palju keerulisem tegevus kui sanktsioonid Venemaale,” ütles USA kaubandusministeeriumi endine kõrge ametnik Nazak Nikakhtar.

Hiina peab Taiwani oma territooriumiks ning tulistas eelmisel kuul üle saare rakette ja saatis sõjalaevad üle oma merepiiri pärast seda, kui USA Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi külastas Taipeid, mida Peking pidas provokatsiooniks.

Hiina president Xi Jinping on lubanud viia demokraatlikult juhitud Taiwan Pekingi kontrolli alla ega ole välistanud jõu kasutamist. Järgmisel kuul toimuval kommunistliku partei kongressil kavatseb ta endale hankida kolmanda viieaastase juhtimisperioodi. Taiwani valitsus on Hiina nõuded tagasi lükanud.

Sanktsioonipaketti puudutavatele uudistele vastates hoiatas Pekingi välisministeeriumi pressiesindaja Hiina alahindamise eest.

„Tahan rõhutada, et ükski riik või isik ei tohiks alahinnata Hiina valitsuse ja rahva tugevat sihikindlust ja kindlat tahet kaitsta riiklikku suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja realiseerida kodumaa taasühendamist,” ütles pressiesindaja Mao Ning.

Washingtoni ametnikud kaaluvad Hiina-vastaste sanktsioonide paketi võimalusi, et hoida ära Xi katsed Taiwanile tungida, ütlesid üks USA ametnik ja Washingtoniga tihedat koostööd tegeva riigi ametnik.

USA läbirääkimised sanktsioonide üle algasid pärast seda, kui Venemaa veebruaris Ukrainasse tungis, kuid muutusid kiireloomuliseks pärast Hiina reaktsiooni Pelosi visiidile, ütlesid kaks allikat.

USA võttis NATO liitlaste toetusel jaanuaris Venemaa suhtes samasuguse lähenemise, ähvardades määrata täpsustamata sanktsioonid, kuid see ei suutnud veenda Venemaa presidenti Vladimir Putinit Ukrainasse sissetungi ära hoidmast.

Valge Maja on keskendunud nüüd riikide enda poole meelitamisele, sealhulgas Euroopa ja Aasia vahelisele koordineerimisele ning Pekingi provotseerimise vältimisele, ütles USA-sõbraliku riigi ametnik.

Reutersil ei õnnestunud teada saada, milliseid konkreetseid sanktsioone kaalutakse, kuid mõned analüütikud arvasid, et Hiina sõjavägi võiks olla tähelepanu keskmes.

„Laiemas plaanis on sanktsioonide arutelud tõenäoliselt Hiina juurdepääsu piiramise ümber teatud tehnoloogiatele, mis on vajalikud Taiwani-vastase sõjalise operatsiooni jätkamiseks,” ütles Craig Singleton mõttekojast Foundation for Defense of Democracies.

Valge Maja keeldus kommentaaridest. Taiwani välisministeerium teatas, et on arutanud Hiina hiljutisi sõjamänge ja „suuri väljakutseid”, mida Hiina Taiwanile ja piirkonnale esitab, USA, Euroopa ja teiste sarnaselt mõtlevate partneritega, kuid ei avaldanud üksikasju.

Taiwan oli pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse juba Euroopa ametnikega sanktsioonide kehtestamist arutanud, kuid Hiina hiljutised sõjalised õppused on toonud kaasa Taiwani positsiooni karmistumise, ütlesid Reutersile kuus Taiwani ja Euroopa aruteludest teavitatud allikat.

Taiwani kõrgeimate ametnike üleskutsed sanktsioonide ettevalmistamiseks on viimastel nädalatel intensiivistunud. Hiina hiljutine avaldus, milles võeti tagasi lubadus mitte saata vägesid ega valitsusesindajaid Taiwanile, kui Peking võtab saare kontrolli alla, on ajendanud kahekordistama Taiwani jõupingutusi Euroopaga.

Taiwan ei ole palunud midagi konkreetset, vaid seda, et Euroopa teeks plaani, milliseid meetmeid ta võib ette võtta, kui Hiina ründab, ütles üks aruteludest teavitatud allikas, ning on palunud Euroopal Hiinat eraviisiliselt hoiatada, et on tagajärjed.

ELi ametnikud on seni hoidunud kehtestamast Hiinale inimõiguste küsimustes karme sanktsioone, kuna Hiina mängib bloki majanduses palju suuremat rolli kui Venemaa, ütles teine ​​asjaga kursis olev inimene.

Euroopa sanktsioonid eeldaksid kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut, mida on sageli raske saavutada; üksmeele saavutamine oli raske isegi Venemaa isoleerimisel pärast sissetungi Ukrainasse, osaliselt seetõttu, et Venemaa gaas oli Saksamaa jaoks kriitilise tähtsusega.

Allikad väidavad, et kogu Euroopal, välja arvatud Vatikan, on ametlikud diplomaatilised suhted Pekingiga, kuid mitte Taipeiga, kuigi Taiwani ja Euroopa ametnikel on olnud ulatuslikud privaatsed kontaktid alates Hiina sõjaväeõppuste algusest.

Teise aruteluga kursis oleva ametniku sõnul on bloki majandusmootor Saksamaa „ettevaatlik”: „Ma ei usu, et Venemaa-Ukraina on põhimõtteliselt muutnud seda, kuidas nad suhtuvad Hiinasse.”

Kuid Saksamaa valitsuses kasvab mure majandusliku sõltuvuse pärast Hiinast, kuna majandusminister lubas teisipäeval uut kaubanduspoliitikat ja „mitte olla enam naiivne”.

Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi pressiesindaja keeldus kommentaaridest.