Ulatusliku migratsiooni puhul võib Soome küsida abi Euroopa Liidult

Välismaalaste seadusesse ja migratsiooniameti isikuandmete seadusesse lisatavad uued sätted võimaldavad Soomel ulatusliku migratsiooni olukorras võimalikult sujuvalt kasutada EL-i Varjupaigaagentuuri (EUAA) toetust. Valitsus tutvustas seaduste muutmist neljapäeval, 8. septembril. President peaks seadused kinnitama reedel ja need jõustuvad 15. septembril.

Vajadusel võib Soome paluda EUAA-l saata tugigruppe, mis koosnevad teiste EL-i riikide ametnikest ja EUAA töötajatest. Otsus võimaliku taotluse esitamise kohta tehakse valitsuse istungil. Soome migratsiooniamet koostab koos EUAA peadirektoriga tegevuskava ja tegutseb tugigruppide riikliku kontaktpunktina.

EUAA asendas endise Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) 2022. aasta jaanuaris, mil jõustus vastav EL-i määrus. Määrus kohaldub koheselt Soomes seadusandlusega. Et selle rakendamine oleks võimalikult tõhus, on toetustaotluste esitamise ja kooskõlastamisega tegelevad asutused riiklikult reguleeritud.

Sellest lähtuvalt peab tugigruppide liikmetel olema õigus Soomes tegutsemiseks ja oskus abi pakkuda. Välismaalaste seadust ja migratsiooniameti isikuandmete seadust muudetakse selliselt, et tugigruppide liikmed saaksid varjupaiga leidmises osaleda ja pääsevad ligi selleks vajalikule teabele.

Laiaulatuslik migratsioon viitab olukorrale, kus varjupaigataotlejate vastuvõtukeskused koos täiendava elamispinnaga täituvad ja võimsust tuleb veelgi laiendada, sest migrante tuleb pidevalt juurde. Olukord võib tekkida järk-järgult või väga kiiresti, näiteks massilise liikumise tõttu teisest riigist Soome.

Olukorraks valmistutakse mitme seaduse muutmisega

Laiaulatuslikku migratsiooni võib korraldada ka välisriik, sel juhul on tegemist migratsiooni vahendina kasutamisega. Sellise poliitilise surve lahendus on eelkõige diplomaatia. Siiski on vaja ka selgeid õigusakte ja piisavaid volitusi, et ametiasutused saaksid hädaolukordades ennetavalt ja tõhusalt tegutseda.

Juulis jõustusid piirivalveseaduse muudatused, mis parandasid valmisolekut eriolukordadeks. Näiteks võib varjupaigataotluste vastuvõtmise koondada spetsiaalselt määratletud piiripunktidesse, kui see on vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku või rahvatervise tõsise ohuga võitlemiseks.

Samal ajal jõustus ka justiitsministeeriumis ettevalmistatud eriolukorra seaduse muudatud, kuhu lisati erandlike asjaolude uueks aluseks hübriidmõju.

Siseministeeriumis koostatud eelnõu piiriületuse erimenetluse kehtestamise kohta on praegu parlamendis arutusel. Piiriületuse erimenetluses saaks ilmselt alusetu varjupaigataotluse kiiresti menetleda otse piiril või selle lähedal. See takistab taotlejatel Soome või mujale EL-i riikidesse liikuda.

Kommentaarid
(Külastatud 210 korda, 1 külastust täna)