Ukraina relvajõududest ja rahvusvahelistest vabatahtlikest on meedias loodud ilustatud kuvand, ütleb Ukrainas venelaste vastu võidelnud soomlane.

Soomlane Roni võitles veel mõni aeg tagasi Ukrainas Donetski oblastis Vene vägede vastu. Praegu on ta tagasi kodus Soomes. Tema varustus on pestud ja laotatud elutoa põrandale, vahendab Yle.

Nagu paljud teised Soomest lahkunud välisvõitlejad, plaanis Roni jääda Ukrainasse kuni sõja lõpuni. Vigastus rindel ja pettumus ukrainlaste tegemistes sundis ta aga varakult koju tulema. Pärast paranemist plaanib ta siiski tagasi minna.

Roni arvates on Ukraina olud hoopis teised kui Soomes arvatakse. Ta peab avalikku kuvandit Ukraina relvajõududest ja neid toetavatest välisvõitlejatest ilustatuks. Ta on nõus avalikustama vabatahtlike igapäevaelu oma isiklikust vaatenurgast.

Ta esineb loos väljamõeldud nime all enda ja kaasvõitlejate turvalisuse huvides. Tema isik on Ylele teada. Lugu on kontrollitud fotode, dokumentide ja intervjuudega kolme teise Soome vabatahtliku kaudu või muul viisil Ylele saadetud teabega.

Suvel viidi Roni üle eesliinile. Ta näitas juulis Ylele saadetud videosõnumis kaitsevärvides mundrit ja kaitsevärvides vintpüssi.

Kui Venemaa veebruari lõpus Ukrainat ründas, kaalusid vähemalt kümned soomlased Ukrainasse vabatahtlikuks minekut. Üks neist oli Roni. Tuttav palus Roni kaasa Ukrainasse, sest ta teadis, et tal on kriisipiirkondade kogemus.

Enne lahkumist koostas Roni oma lähedastele testamendi ja täpsed juhised tema surma puhuks. Ta käis läbi ka muud võimalikud ohud, näiteks selle, kui tema isikuandmed satuvad venelaste kätte.

Ukraina andmetel tuli pärast sõja algust riiki 20 000 rahvusvahelist vabatahtlikku sõdurit.

Osa Ukrainasse sõitnud Soome vabatahtlikest sõduritest ei jõudnudki lahingutesse. Yle andmetel pöördusid mitmed tagasi pärast seda, kui venelased ründasid märtsis Javorivis rahvusvahelise leegioni väljaõppekeskust.

Roni ütleb, et tahtis konkreetselt võidelda, kuid algul jäi Kiievis pikaks ajaks kinni. See oli probleem ka teistele soomlastele: bürokraatiat põhjuseks tuues ei lastud soomlasi eesliinile, vaid neid kasutati kohalike koolitamiseks.

Rindejoonest kaugel Kiievis oli soomlaste sõda peamiselt sõda venitamise vastu. Paljud inimesed lõpetasid oma mobiiltelefoni saabuvatele õhuhäiretele reageerimise. Kohalike poodide hõrgutiste valik sai liigagi omaseks. Mul tekkis viha krabikrõpsude ja Bounty batoonide vastu, naerab Roni.

Roni nägi poodides sageli tooteid, millel oli kiri „abimaterjal”. Tema jaoks oli see märk Ukrainas lokkavast korruptsioonist. Paljud toetused sattusid valedesse kätesse, välja arvatud juhul, kui need viidi otse lõppkasutajale.

Üks Yle küsitletud Soome vabatahtlikest ütleb, et kinkis rindel olnud ukrainlasele kiivri, kuna ta oli pikka aega ilma olnud. Siia saadetakse kuradima palju raha, aga see läheb mõne ametniku taskusse. Sõdurid lahinguväljal seda ei näe, ütleb ta.

Roni arvates oli osa vabatahtlikke tulnud vale suhtumisega: neil jäi puudu enesedistsipliinist ja professionaalsusest. Seda oli eriti näha Kiievis, kus soomlased ja teised välisvõitlejad „tundsid elust rõõmu”.

Nad hakkasid jooma, asi läks kohe lappama. Üks ülemus oli viis päeva purjus. Nad andsid Soome meediale intervjuusid, milles olid täiesti väljamõeldud lood, räägib Roni.

Kiievis olid vabatahtlikena ametis ka organiseeritud kuritegevuse esindajad erinevatest riikidest. Roni ütleb, et keeldus elukutselist kurjategijat koolitamast, kuna kahtlustas, et ta omandab võitlusoskusi vaid selleks, et neid kodumaal kasutada.

Suvel saadeti Roni rindele, Zaporižja ja Donetski oblastite piiril asuvasse üksusesse. Soome rühma positsioon oli suure lageda välja serval. Vene positsioonid olid vähem kui kilomeetri kaugusel: neid oli mõnikord palja silmaga näha. Ühel õhtul nägin, kui vaenlane, rohukõrs suus meie poole põlluserva urineerima tuli, naerab Roni.

Väidetavalt tabati üks venelane, kes oli purjuspäi oma kadunud lahinguvesti otsinud ja ukrainlaste juurde eksinud. Roni jaoks on juhtum tüüpiline näide hoolimatust suhtumisest, mille tunnistajaks ta Ukrainas oli. Enamik inimesi on sotsiaalmeedias näinud videoid Vene sõdurite peksmist. Roni sõnul võiksid paljud videod sama hästi kirjeldada ukrainlaste tegemisi. See oli üks põhjusi, miks ma sealt lahkusin. Kartsin, et võin kohalike inimneste tegude tõttu surra, räägib Roni.

Soome sõdurite maine on Ukrainas teada. Kui Roni eesliinile jõudis, ütles üks kohalik ohvitser talle: „Sa oled uus Simo Häyhä”.

Rindel aga eelistavad ukrainlased ikka pigem teha asju omas hoolimatus stiilis, kui kuulata soomlasi, ütleb Roni.

Ta räägib muuhulgas, et võttis ukrainlaselt mobiiltelefoni, kui ta leiti öösel Tiktokki sirvimast, nii et ülakeha oli näha. Valgus ja mobiiltelefoni signaal võisid Vene tule kohale meelitada.

Ühel päeval viis hooletus peaaegu kogu positsiooni kaotamiseni. Vene patrull oli Ukraina eelpostist läbi tunginud. Tunnimees oli tõepoolest märganud põllul kaht meest liikumas, kuid ei olnud ühel või teisel põhjusel häiret tõstnud.

Ärkasin üles, kui keegi tulistas käsirelvast. See oli halb märk, sest pidime olema vaenlasest 900 meetri kaugusel, ütleb Roni. Voodist tõustes sai ta aru, et tulistamine tuli valest suunast. Vaenlased olid nende juurde pääsenud.

Sõber hüüdis [inglise keeles]: „Küljele, küljele!”

Vene patrull oli positsioonile nii lähedal, et neil õnnestus käsigranaate visata. Kolmas granaat plahvatas otse Roni lähedal teisel pool mullavalli. Pool meetrit lühem vise ja oleks olnud kõik, ütleb ta nüüd.

Granaatidele järgnes äge tulevahetus, mille käigus õnnestus kaitsjatel olukord kontrolli alla saada.

Võitluse tulemust Roni täpsemalt ei avalda. Tal on põhimõte, et ta ei räägi sellest, kas ta on vaenlasi tapnud või, nagu ta ütleb, hävitanud. Iga kord, kui keegi minult seda küsib, lõpeb vestlus sellega, ütleb ta.

Alles pärast tulevahetust sai Roni juhtunust korralikult aru. Ta oli tulistamises end veidi vigastanud. Kõige rohkem oli kannatada saanud usaldus võitluskaaslaste vastu, kes lasid vaenlase liinidest läbi.

See võitlus ei jäänud Ronile viimaseks, kuid varsti pärast seda otsustas ta lepingu üles öelda ja sõita Soome taastuma. Ma ütlesin, et olin selleks ajal piisavalt näinud, räägib ta.

Tagasiteel tundis Roni enda sõnul enamasti vihkamist – venelaste, ukrainlaste ja enda vastu. Ta oli kavatsenud jääda sõja lõpuni, kuid otsustas varakult tagasi tulla. Käisime [vaenlasi] testimas ja nüüd tuleme tagasi, saba jalge vahel, teatas ta tagasiteel Ylele.

Ta ütleb kogetu ja nähtu põhjal, et Ukraina vajab sõja võitmiseks siiski palju lääne abi. See tähendab relvi, aga eelkõige pädevaid sõjaväeinstruktoreid.

Väljaõppe puudumine on seal väga selgelt näha. Aga kui selle üles võtad, siis vastus on vahel selline, et „ära seleta, me oleme kaheksa aastat sõjas olnud”.

Ka teised Yle intervjueeritud välisvõitlejad kirjeldavad oma Ukraina võitluskaaslasi kui võitlejaid, kellel on sageli julgust ja tahet – aga ka tõsiseid puudujääke oskustes.

Vaatamata puudujääkidele on Ukraina relvajõududel läinud sõjas oodatust paremini. Venemaa ründas Ukrainat veebruaris parema varustusega, kuid kandis suuri kaotusi ja ebaõnnestus. Viimastel päevadel on Ukraina suutnud isegi suuri alasid tagasi võtta. Roni intervjuu tehti enne vastupealetungi õnnestumisi Ukrainas.

Roni istub kaksiratsi nahast arvutitoolil. Eesliinil saadud kergemate vigastuste tõttu ei tunne ta end veel täies võitluslikus vormis. Nähtavaid haavu aga pole.

Teadaolevalt pole Ukrainas soomlasi tapetud. Augustis levitati tabelit, mille järgi oli Ukrainas hukkunud vähemalt 27 Soome sõdurit. Lihtsalt väljamõeldis, ütleb Roni. Tema sõnul on soomlased omavahel nii tihedas kontaktis, et tõenäoliselt oleks info isegi ühe hukkunu kohta levinud. Selle asemel on olnud vigastused. Yle andmetel on vähemalt kolm soomlast saanud kergelt ja üks raskelt haavata.

Tõenäoliselt on Roni vähemalt paar kuud Ukrainast eemal. Pärast seda plaanib ta uuesti Ukrainasse minna, soovitavalt täiesti soome seltskonnaga. Iga hävitatud vaenlane ja tank nõrgendab ainsa realistliku vaenlase võimet rünnata Soomet, märgib ta.