Ukrainal on uus häda: Vene droonid, mis takistavad lahingutegevust

Ukrainal on tekkinud sõja käigus uus häda ja need on Vene armee käsutuses olevad Iraani päritolu droonid, mille vastu tahetakse nüüd USA-lt kaitset.

Venemaale tarnitud droonid Shahed-136 tegid viimase nädala jooksul Ukrainas Harkivi oblastis mitu laastavat rünnakut, teatasid Ukraina komandörid.

Viimase nädala jooksul hakkasid Harkivi kirdeosas Ukraina soomukite ja suurtükiväe positsioonide kohale ilmuma Vene värvidesse värvitud ja Geranium 2-ks ümber nimetatud deltatiivaga droonid Shahed-136, ütles Ukraina 92. mehhaniseeritud suurtükiväe brigaadi ülem kolonel Rodion Kulagin väljaandele Wall Street Journal.

Ainuüksi tema brigaadi tegevuspiirkonnas on Iraani droonid – mis tavaliselt lendavad paarikaupa ja seejärel oma sihtmärkide pihta – hävitanud kaks 152-mm iseliikuvat haubitsat, kaks 122-mm iseliikuvat haubitsat ja kaks BTR-soomukit.

Kulagin ütles, et enne Shahedide laialdast kasutamist viis Venemaa eelmisel kuul läbi katse, mille käigus tabati drooniga USA-st tarnitud 155-mm veetavat haubitsat M777. Veel ühel Iraani droonil tekkis häire ja see saadi kätte, ütles ta.

Praegu on Iraani droonid põhiliselt paigutatud Harkivi oblastisse, kus 92. brigaad ja teised Ukraina väed viisid sel kuul läbi suure pealetungi, vallutades tagasi umbes 8500 ruutkilomeetrit Venemaa poolt okupeeritud maad, samuti saadi kätte või hävitati sadu Vene tanke, suurtükke ja soomukeid.

„Muudel aladel on venelastel ülekaalukas suurtükiväe tulejõud ja nad tulevad sellega toime. Siin ei ole neil enam seda suurtükiväe eelist ja seetõttu on nad hakanud neid droone kasutama,” ütles kolonel Kulagin.

Sõltumatud eksperdid, kes uurisid hiljuti Harkivi oblastist pärit droonivraki fotosid, väidavad, et see näib olevat Shahed-136, Teherani delta-tiivaga uusim variant.

Strateegilise konsultatsioonifirma Red Six Solutions LLC asutaja ja tegevjuht Scott Crino ütles, et Shahed-136 võib pakkuda Venemaale „tugevat vastukaalu” USA kõrgtehnoloogilistele relvasüsteemidele nagu Ukrainale antud HIMARS-i raketiheitjad.

„Shahed-136 kohalolek Ukraina sõjas muudab kahtlemata Kiievi operatsiooniplaane,” ütles ta. „Ukraina lahinguvälja suurus muudab Shahed-136 vastu kaitse raskeks.”

Crino ütles, et droone Shahed-136 saab suurepäraselt kasutada, kui üks sihib radarisüsteemi ja teine ​​tabab suurtükke. Ta ütles, et Iraanil on ka segamisvastased süsteemid, mis võivad Ukraina vägedel tegevust raskendada. „Kui Shahed sihtmärgile lukustub, on seda raske peatada,” ütles ta.

Shahed-136 droonide kasutamine Ukrainas kujutab endast Teherani relvastuse kõige suuremat laiendamist Lähis-Idast väljapoole, kus Iraan on edukalt kasutanud oma mehitamata õhusõidukeid Ameerika ja selle liitlaste survestamiseks selles piirkonnas. Samuti toob see esile puudused Venemaa enda drooniprogrammis, mis ei ole suutnud võistelda Ukraina poolt kasutusele võetud relvastatud mehitamata õhusõidukite tulejõuga.

Iisrael ja Lääs on süüdistanud Iraani ja selle volitatud esindajaid relvastatud droonide lennutamises, et rünnata Saudi Araabia naftatööstust, Araabia Ühendemiraatide pealinna, Ameerika sõdureid Süürias ja viimastel aastatel Omaani lahes tankereid.

Ka Briti kaitseministeerium teatas oma 14. septembri luureandmete värskenduses, et on väga tõenäoline, et Venemaa paigutas esimest korda Ukrainasse Iraani droonid. Märgiti, et Shahed-136 lennuulatus on 2500 kilomeetrit, Moskva kasutab neid droone taktikalisteks rünnakuteks rindejoone lähedal, selle asemel, et hävitada strateegilisemaid sihtmärke sügaval Ukraina territooriumil.

Iraani droonid on suhteliselt väikesed ja lendavad väga madalal kõrgusel, mistõttu on Ukraina õhutõrjesüsteemidel raske neid tuvastada, ütles kolonel Kulagin. Ta ütles, et loodab, et USA ja liitlased suudavad pakkuda Ukrainale arenenumat droonivastast tehnoloogiat või sekkuvad Iraani droonide saatmisse Venemaale.

Juulis hoiatas USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, et Iraani külastasid Vene kaitseametnikud, kes valmistuvad kiirendatud ajakava järgi ostma kuni mitusada Iraani drooni, sealhulgas relvadega varustatuid. Toona eitas Iraani välisminister Hossein Amir-Abdollahian seda plaani oma Ukraina kolleegiga peetud telefonikõnes ja ütles, et Teheran on vastu sõjale Ukrainas, selgub Iraani välisministeeriumi avaldusest.

Venemaa pole Iraani droonide oste avalikult kommenteerinud. Iraani välisministeerium ei vastanud hiljutisele Wall Street Journali palvele seda teemat kommenteerida. Kreml ja Venemaa kaitseministeerium ei vastanud kohe kommentaaritaotlustele.

USA rahandusministeerium teatas 8. septembril, et kehtestas sanktsioonid Iraani ettevõttele Safiran Airport Services, kes koordineeris Iraani droone ja nendega seotud varustust Venemaale vedanud sõjalende, ning Iraani droone tootvatele ettevõtetele Paravar Pars, DAMA ja Baharestan Kish.

Erinevat tüüpi droonid mängivad Ukraina konfliktis olulist rolli, osaliselt seetõttu, et kummalgi poolel pole õhus ülekaalu ja seetõttu ei soovita kasutada mehitatud lennukeid vaenlase positsioonide kohal. Sajad sõjalised ja kaubanduslikud luuredroonid hõljuvad iga päev õhus piki rindejoont, otsides sihtmärke ja suunates suurtükituld.

Erinevalt Venemaast opereerib Ukraina ka rakettidega relvastatud droone. Need Türgis toodetud Bayraktar TB2 droonid hävitasid sõja alguses mitu Vene soomuskolonni ja neid kasutatakse taas sagedamini nüüd, kui Kiiev on suutnud Venemaa õhutõrjet paljudes piirkondades nõrgestada, osaliselt tänu USA tarnitud radarivastastele rakettidele AGM-88 HARM.

Nii Venemaa kui Ukraina kasutavad ka nn kamikaze-droone ehk liikuvaid mürske. Venemaa Kalashnikov Group on välja töötanud omatehtud drooni, mida tuntakse Kub-Bla nime all, samal ajal kui Ukraina kasutab Poolas toodetud Warmate ja USA-st tarnitud Switchblade droone ning mõningaid kohapeal valmistatud mehitamata õhusõidukeid. Nende lennuulatus ja lennuaeg on palju lühemad kui Iraanis välja töötatud Shahedi droonidel ning nende kandevõime on oluliselt väiksem.

Iraan on tõusnud üheks maailma arenenumaks lahingudroonide tootjaks, osaliselt tänu Ameerika droonide kopeerimisele, mis on viimase kahe aastakümne jooksul Iraagis ja Afganistanis alla kukkunud.

Pärast seda, kui Iraan 2016. aastal oma kamikaze-droonid avalikustas, on nende versioone kasutatud rünnakute korraldamiseks kogu Lähis-Idas. Eelmisel aastal süüdistas Briti valitsus Iraani droonide Shahed-136 kasutamises Omaani ranniku lähedal Iisraeliga seotud naftatankeri ründamiseks, intsidendis hukkus kaks meeskonnaliiget. USA sõjaline juurdlus leidis tankerilt MT Mercer Street droonipuru ja järeldas, et need olid osad Iraanis valmistatud deltatiivaga droonidest.

Washington süüdistas Iraani ka deltatiivaliste droonide kasutamises Saudi Araabia naftatööstuse vastu suunatud 2019. aasta koordineeritud rünnakus.

USA ja Iisrael on süüdistanud Iraani selles, et nad pakuvad võitlejatele kõikjal Jeemenist Liibanonini väljaõpet ja varuosi, mida nad vajavad oma droonide väljatöötamiseks.

Iraani toetatud Houthi väed Jeemenis on korduvalt kasutanud deltatiivaga droone, et korraldada rünnakuid naaberriigi Saudi Araabia vastu. Iisraeli ametnike väitel lasid USA hävitajad veebruaris Iraagi põhjaosa kohal alla kaks Iraani deltatiivaga drooni. Iisraeli ametnike sõnul olid droonid teel Iisraeli.

Bideni valitsus on mitmeid kuid hoiatanud, et Iraan valmistub varustama Venemaad Ukrainas kasutamiseks sadade droonidega. USA eeldas algselt, et Teheran on tarninud rakette kandvaid droone, mitte kamikaze-stiilis Shahede.

Mõttekoja Washington Institute for Near East Policy sõjaväespetsialist Michael Knights prognoosis, et Ukraina väed suudavad kiiresti vastu seista Iraani kamikaze-droonide ohule. „Iraani droonid näevad Jeemenis, Süürias ja Gazas jubedad välja, kuid need on järjest enam blokeeritavad,” ütles ta.

Ta ütles, et Ukrainas on õhutõrje ja elektroonilise sõjapidamise vahendid, mida Iraan pole varem kogenud. Knights lisas, et need droonid kipuvad algul mõjuma ja siis šokiefekt kaob.

Kommentaarid
(Külastatud 6,016 korda, 1 külastust täna)