Ukraina on andnud märku, et taotleb USA-lt ja liitlastelt senisest suuremas koguses ja paremaid relvi, et jätkata võitlust Venemaa vastu.
Ukraina taotleb ka pikema laskeulatusega raketisüsteeme, mida USA pole seni olnud nõus saatma, aga Ukraina tugineb hiljutistele edusammudele rindel, vahendab Wall Street Journal.
USA seadusandjatele üle antud dokumendis loetletakse kümneid relvatüüpe, mida Ukraina valitsuse väitel on vaja, et jätkata pealetungi 2023. aastani.
Nende hulgas on taktikaline raketisüsteem ehk ATACMS, mille lennuulatus on umbes 300 kilomeetrit. Bideni valitsus, kes on saatnud Ukrainale rohkem kui 15 miljardi dollari väärtuses relvi ja muud julgeolekuabi, on keeldunud seni seda süsteemi andmast, kuna Ukraina võib seda kasutada Venemaa territooriumi ründamiseks ja laiema konflikti tekitamiseks Läänega.
Ukraina „ründeoperatsioonide” taotluste loend sisaldab 29 tüüpi relvasüsteeme ja laskemoona. Nende hulgas on tankid, droonid, suurtükiväesüsteemid; rohkem laevatõrje rakette Harpoon; ja 2000 raketti suure mobiilsusega suurtükiväe raketisüsteemi ehk HIMARS jaoks, mille tarnimist USA alustas varem käesoleval aastal.
Uus nõue järgneb kahe Ukraina kõrgema sõjaväelase uuele strateegia avaldusele, milles on väidetud, et kui ukrainlastel oleks pikema laskeulatusega süsteemid, võib sõjas tulla pöördepunkt, seejuures on mainitud konkreetselt ATACMS-i süsteeme.
Ukraina saatkond Washingtonis ja Valge Maja ei kommenteerinud seda teemat. USA välisministeeriumi kõrge ametnik viitas esmaspäeval eelmisel nädalal välja kuulutatud kahele Ukraina julgeolekuabi paketile ja ütles, et USA „jätkab neile lahinguväljal edu saavutamiseks vajaliku toetuse andmist”.
Esmaspäeval Pentagonis ajakirjanikega rääkides keeldus kõrge kaitseametnik ütlemast, kas Ukrainale võidakse pakkuda uut tüüpi relvi. Vastates küsimusele tankide saatmise kohta Ukrainasse, vastas ametnik, et USA-l „ei ole praegusel hetkel mingeid konkreetseid plaane konkreetse võimekuse kohta keskmiseks või pikemaks ajaks”.
Ukraina uued nõuded tulid pärast seda, kui Ukraina väed suutsid Venemaa vägesid riigi kirdeosas taganema lüüa. Ukraina valitsus teatas, et on Harkivi piirkonnas tagasi võtnud umbes 9000 ruutkilomeetri suuruse ala.
Vastates reedel küsimusele, miks USA ei soovi Ukrainale ATACMS-i rakette anda, vastas USA kaitseminister Lloyd Austin, et nad on pühendunud ukrainlastele Venemaa vägede tagasilöömiseks vajaliku andmisele, kuid lisas: „See ei puuduta ainult ühte konkreetset relva või relvasüsteemi.”
„See puudutab seda, kuidas neid süsteeme integreerida ja kuidas erinevaid elemente integreerida, et luua ukrainlastele eeliseid pakkuvaid võimalusi,” ütles ta Prahas koos Tšehhi kaitseministri Jana Cernochovaga. „Ja me hakkame seda nägema.”
Eelmisel nädalal kirjutasid Ukraina vägede ülemjuhataja Valeri Zalužnõi ja Ukraina parlamendi liige ja kõrge sõjaväelane Mõhailo Zabrodski strateegia avalduses, et kaugmaaraketid annaksid Kiievile vastupealetungil olulise eelise. Nad väitsid, et Venemaal on pikamaa tiibraketid, mis on oluliselt võimekamad Ukraina käsutuses olevatest süsteemidest.
„Ainus viis strateegilise olukorra radikaalseks muutmiseks on kahtlemata see, et Ukraina relvajõud käivitavad 2023. aastal mitu järjestikust ja ideaalis samaaegset vasturünnakut,” kirjutasid nad.
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles juulis, et riik vajab ATACMS-i, kuna Venemaal on suurema laskeulatusega mitmik-raketisüsteemid. Ta ütles, et tema riik on edukalt „läbinud testi” HIMARS-idega, mille laskeulatus on 60 kilomeetrit.
