Helsingi ringkonnakohus tegi käesoleval nädalal otsuse juhtumi kohta, mille kriminaaluurimine algas lapse seletuse põhjal juba 2018. aastal.

Uurimine sai alguse sellest, millest poiss rääkis oma kasvatajale Uusimaa lasteaias. Juhtumi täpsemat asukohta kannatanu privaatsuse kaitseks ei avalikustata.

Hommikusöögi ajal 8. novembril 2018. aastal oli 4-aastane poiss oma lasteaia rühmas töötavale abilisele öelnud, et tal on paha olla, kuna ema oli teda hommikul vastu pead löönud, vahendab MTV.

Poiss kirjeldas juhtunut, lüües endale parema käega vastu meelekohta. Lasteaia töötaja oli võtnud lapse sülle, kui too oli tulnud tema juurde ja hakanud lohutamatult nutma.

Lasteaia töötaja oli rääkinud lapse jutust rühma vastutavale õpetajale ja tegi järgmisel päeval teate lastekaitsele.

Teate põhjal algatati kriminaaluurimine, mille tulemusel suunati laps umbes kolm kuud pärast juhtunut psühholoogi juurde vestlusele. Ta oli sel ajal peaaegu 5-aastane. Poisi jutt võeti videosse ning seda vaadati ka kohtus. Poisi juttu peeti usutavaks.

Intervjuus ei rääkinud poiss juhtunust omal algatusel ega mäletanud peksmise olukorda, millest ta lasteaias rääkis, kuid vägivaldsete olukordade kohta eraldi küsides oli laps lõpuks öelnud, et tema ema on löönud teda sagedamini ja eri kohtadesse.

Igale poole, mis mul on, kõhtu ja igale poole, ütles poiss.

Täpsemalt ei osanud poiss aga täpsustada, millal vägivald toimus. Ühel korral seostas ta sündmused ema vihaga, kui poiss oli joonud ema Coca-Colat.

Küsimusele, kui vana ta oli, kui ema teda lõi, oli ta andnud aga selge vastuse: 3 aastat vana. Nüüd olen neljane ja siis kahe nädala pärast on mul viies sünnipäev ja saan viieseks, rääkis poiss.

Ema eitas nii kriminaaluurimise ajal kui ka kohtuistungil, et oleks kunagi oma last löönud.

Kohtus 2021. aastal ei mäletanud ema 8. novembri 2018. aasta hommikut, kuid ta pidas võimalikuks, et tegemist oli keerulise hommikuga.

Ema sõnul võis poiss oma jutu idee saada YouTube’ist vaadatud saadetest, kus muu hulgas oli juttu kägistamistest. Poeg oli sageli ema löönud, kui ema oli keelanud tal YouTube’i vaatamist.

Kohtu hinnangul vähendas ema jutu usaldusväärsust asjaolu, et kohtus oli talle mitu aastat pärast juhtunut ootamatult meenunud, mis kõnealusel hommikul juhtus. Ema rääkis kohtus, et pidi poisi ise riidesse panema, kuna ta oli väga vastumeelselt lasteaeda läinud, kuid eitas siiski peksmist.

Kohtuotsusest ei selgu, millisel kriminaaluurimise hetkel võeti poiss tema ema juurest ära.

Samas süüdistati ema ka poisi peksimises aasta hiljem, 2019. aasta septembris, poisi kodus käimise ajal, kui ta oli 5-aastane. Sel ajal oli kodus veedetud puhkuselt ajutisse perekoju naasnud poiss tundunud kurb, häbelik ja vaikne. Küsimise peale oli ta pereisale öelnud, et nädalavahetus oli olnud halb, kuna ema oli teda kaelast kägistanud.

Lisaks oli ema teda löönud rusikaga vastu põske, kus oli näha punane jälg. Poisil olid ka verevalumid kehal ja ta ütles, et pea valutas, kuna oli löönud pea vastu seina.

Samuti oli poiss rääkinud, et ema ja poiss-sõber olid joonud alkoholi ja teinud palju „täiskasvanute asju”, millest oli kostnud kõva lärm.

Poiss muutis hiljem oma juttu ja ütles, et tema vigastused tekkisid rulapargis või voodist välja kukkudes.

Poja esimest juttu toetas aga muuhulgas ema naabrinaise tehtud lastekaitseakt, mille kohaselt oli kõnealusel nädalavahetusel korterist kostnud valju häält, sealhulgas naise karjumist ja lapse nuttu, samuti seksuaalvahekorra helid päevasel ajal, kui lapsed olid kodus.

Ema eitas ka seda tegu. Ema sõnul võisid vigastused tekkida rulapargis kukkumisest, kuid kohus ei pidanud seda usutavaks.

Kohus karistas naist poja mitme kehalise väärkohtlemise juhtumi eest aastatel 2017–2018 ja 2019. aastal toimunud väärkohtlemise eest viiekuulise tingimisi vangistusega. Lisaks mõistis kohus emalt poja kasuks välja 700 eurot hüvitist.

Tegemist oli kohtu hinnangul sõltuvus- ja usaldussuhte tõsise kuritarvitamisega. Võttes arvesse muu hulgas rusikaga pähe löömist ja kõri pigistamist, on tegudes kasutatud rasket ja lapse vanusele ja arengutasemele eriti taunitavat vägivalda.

Ringkonnakohus oli samal seisukohal, kuid leidis, et tõendid olid kohtuotsuse tegemiseks piisavad vaid 2018. aasta novembris lasteaias päevavalgele tulnud väärkohtlemise kohta, sest muid tõendeid varasemate väärkohtlemiste kohta, kui poiss oli 3-4-aastane, ei olnud peale lapse enda jutu. Arvestades poisi vanust, oli kahtlusaluste tegude ja psühholoogi vestluse vahel möödunud palju aega.

Seetõttu vähendas ringkonnakohus karistust. Praegu 33-aastasele naisele määrati kolmekuuline tingimisi vangistus. Kannatuste hüvitist kohtus ei muutunud.

Poiss on praegu 8,5 aastane. Pool poisi elust on seega kulunud kriminaaluurimise algusest ringkonnakohtu otsuseni. Kohtuotsusel ei ole veel seaduslikku jõudu, kuna ema saab taotleda riigikohtust edasikaebamise luba.

Kohtuotsusest ei selgu, kas poiss on endiselt ema juurest ära võetud ning kas järelevalveta puhkus kodus koos emaga on jätkunud ka pärast 2019. aasta sügisel ilmsiks tulnud väärkohtlemist.