Soome valitsus eraldas juulikuus 70 miljonit lisatoetust Ukrainale. Pool sellest läheb muu hulgas toiduga kindlustatuse ja viljatusraviks, õpetajate palkade maksmiseks ja Ukrainas kodu kaotanute ümberasustamiseks.
Humanitaarolukord Ukrainas halveneb jätkuvalt ja praegu vajab hädaabi peaaegu 18 miljonit inimest. Talve saabumine muudab ukrainlaste olukorra keeruliseks.
„Soome praeguseks eraldatud 35 miljoni euro suuruse kogufinantseeringuga rahuldame Venemaa rünnakust tingitud esmased vajadused, kuid oleme valmis toetama Ukrainat ka pärast sõja lõppu,” ütleb väliskaubandus- ja arengukoostöö minister Ville Skinnari.
Suurimad humanitaarvajadused on seotud toiduga kindlustatuse, turvalisuse ja sularahaabiga. Humanitaarabi 15 miljoni euro suurusest rahastusest läheb 8 miljonit ÜRO hallatavasse Ukraina toetusfondi, mis muu hulgas toetab kohalike abiorganisatsioonide tööd ning pöörab erilist tähelepanu puuetega inimeste vajadustele. Kokku antakse 5 miljonit eurot Maailma Toiduprogrammi WFP, mis annab toidu- ja rahaabi ligi kolmele miljonile toidupuuduse käes kannatavale inimesele. Lisaks eraldatakse kaks miljonit eurot ÜRO rahvastikufondi UNFPA kaudu viljatusravi edendamiseks ja seksuaalvägivalla ennetamiseks ning ohvrite toetamiseks. Toetatakse eelkõige kõige haavatavamaid inimesi Ukraina ida- ja lõunaosas.
Mobiilsed pereelamud
Soome saadab Ukraina palvel ajutised pereelamud vähemalt 200 sõjas kodu kaotanud ukrainlasele. Lisaks toimetatakse Ukrainasse ligi kümme mobiilset elamut päästepersonali kasutuseks. Välisministeerium ostab elamud ja siseministeerium toimetab need EL päästeteenistuse mehhanismi kaudu Ukrainasse.
„Tegemist on kiirelt püstitatavate, demonteeritavate ja teisaldatavate elamutega, mis on lihtsad ja sobivad aastaringseks elamiseks. Ukrainas on selliste järele tohutult vajadus: ÜRO hinnangul on rünnaku algusest peale pidanud kodudest lahkuma 13 miljonit inimest,“ ütleb minister Skinnari.
Päästetöötajatele mõeldud kaitstud majutuskonteinerid antakse üle Ukraina siseministeeriumile. Ukraina vajab mobiilseid majutuslahendusi tagasivallutatud aladel või rindejoone lähedal, kus infrastruktuur on tugevasti hävinud ja sõjategevuse oht suur.
„Päästetöötajad töötavad Ukrainas rasketes tingimustes, sageli rindejoone lähedal. Ukrainasse saadetav varjualune aitab päästetöötajatel jätkata tööd tsiviilelanikkonna kaitsmisel. Päästeoperatsioonidel on keset sõda oluline ülesanne, näiteks pommitamisel alguse saanud tulekahjude kustutamisel ja inimeste päästmisel kokkuvarisenud hoonetest,“ ütleb siseminister Krista Mikkonen.
Eesmärk on saata abi Ukrainasse enne talve saabumist.
Õpetajate palgaraha
Soome toetab arengukoostöö kaudu Ukraina jätkusuutlikkust. Nüüd eraldatud 15 miljonit eurot suunatakse Maailmapanga hallatavasse Ukraina avaliku halduse ühisfondi PEACE. Eesmärk on toetada Ukrainat sissetungi ajal, valmistuda koheseks toetuseks pärast sõja lõppu ning valmistuda pikemas perspektiivis ülesehitamiseks.
Fond on suunatud Ukraina kriitiliste vajaduste toetamiseks, näiteks avaliku sektori töötajate palkade maksmiseks. Näiteks makstakse fondist õpetajate palka, et laste kooliminek oleks sõjast hoolimata kindlustatud.
Ukraina toetamine jätkub 2023. aastal
Lisaeelarves kinnitatud 70 miljoni euro suurusest täiendavast toetusest suunatakse humanitaarabile kokku 30 miljonit eurot, arengukoostööle 35 miljonit eurot ning ajutistele elamutele ja mobiilsetele hoonetele viis miljonit. Praegu tehtud otsused puudutavad poolt kogusummast, ülejäänud osa lisatoetusest eraldatakse 2022. aasta lõpus ja 2023. aastal.
Lisaks sellele kogusummale on Soome andnud Ukrainale pärast Venemaa rünnakut täiendavat toetust kokku 21 miljonit eurot. Sellest 9,2 miljonit on eraldatud humanitaarabile ja 11,8 miljonit arengukoostööle. EL-i päästeteenistuse mehhanismi kaudu on Ukrainale saadetud ka materiaalset abi nagu ravimid, majutus, kiirabi ja tuletõrjeautod enam kui 2 miljoni euro väärtuses. Abi jätkub vastavalt Ukraina taotlustele. Lisaks on Soome saatnud Ukrainasse kaitsevarustust ja toetanud Euroopa rahufondi.
Järgmiseks, 2023. aastaks on valitsuse eelarvekõnelustel heaks kiidetud eelnõu kohaselt arengukoostööks ette nähtud 37 miljonit eurot.
