Soome põgenenud Vene ajakirjanik: Rindele lähevad vaesed ja saamatud

Soome Yle kohtus Vene ajakirjanikuga, kes põgenes sõja eest Soome juba kevadel ja analüüsib, kes lahkuvad ning kes jäävad Venemaale. Ta räägib ka sellest, millal tema arvates venelased üles tõusevad.

Venelasest ajakirjanik Sergei ei soovi, et avalikustataks, kus ta elab. Tema kodu välisuksel on Ukraina lipp.

Hoovis on Vene numbrimärkidega auto. See kuulub Sergei kahele tuttavale, kes on saabunud öösel Peterburist. Tuttavad on kultuurivaldkonnas töötavad naised. Nad lahkusid Venemaalt neljapäeval, päev pärast prtesident Valdimir Putini kõnet osalise mobilisatsiooni kohta. Peterburis hakkasid liikuma jutud, et Soome piir pannakse kinni.

Passilauda tekkis kohe järjekord, kuna inimesed läksid taotlema rahvusvahelisi passe, räägib Valentina. Ta istub Sergei juures köögis ja räägib öistest sündmustest. Imatra piiriületuskohas polnud palju piiri- ega tollitöötajaid.

Naised tegid piirijärjekorras juttu noorte meestega, kes põgenesid mobilisatsiooni eest. Paljudel oli mure raha pärast. Sanktsioonide tõttu vene pangakaardid Läänes ei tööta ja välispankadesse raha üle kanda ei saa. Mõned võtavad kaasa rublasid või saadavad raha välismaale tuttavatele, riskides sellega, et kõike ei saa tagasi.

Valentina jätkab teekonda USA-sse tütre juurde. Ta räägib, et ei naase Venemaale enne, kui sõda on läbi. Ta räägib, et nii ei saa enam elada, Putin tuleb võimult kukutada.

Teine naine liigub edasi Montenegros asuvasse suvilasse. Tema tütar elab endiselt Venemaal, mistõttu ei soovi ta oma nime avaldada.

Sergei põgenes Venemaalt Soome juba märtsikuus. Ta oli tööl uudisteagentuuris Rosbalt. See agentuur kuulutati Venemaal eelmisel aastal välismaa agendiks Vene seaduste põhjal. Käesoleva kuu lõpus lõpetab agentuur tegevuse.

Sergei ja teised töötajad on ametivõimude juures kirjas kui välismaa agendi heaks töötanud isikud. See tähendab, et nad võidakse vangi panna. Venemaal ei tea keegi ette, kas lähed vangi või mitte.

Sergei töötab nüüd varjunime all Soomes. Ta kirjutab Vene väljaannetele rahu saavutamise nimel, mainimata sõna „sõda”. See tooks tema Vene kolleegidele kaasa probleeme, kuna Venemaal peetakse sõna „sõda” kasutamist valeinfo levitamiseks.

Pärast mobilisatsiooniteadet on tuhanded inimesed Venemaalt põgenenud. Juba enne seda oli Venemaalt lahkunud 200 000-400 000 inimest. Paljud on läinud Iisraeli, Hispaaniasse, Portugali või Saksamaale ja eriti Berliini. Soome on läinud need, kes omavad seal kinnisvara.

Minekuks on vaja raha, keeleoskust ja ka sellist elukutset, mille abil on võimalik mujal uut elu alustada. Jõukad pered viisid oma pojad Venemaalt ära juba sõja alguspäevadel. Samas moodustavad põgenejad üliväikse osa. Enamus täidab mobilisatsioonikorraldust. Venelased on Sergei sõnul tüüpilised totalitaarse ühiskonna alamad, kelle arvamus ei tähenda midagi.

Rindele viimist üritatakse siiski vältida. Üks viis on anda altkäemaksu sõjaväekomissariaatidele. Teine võimalus on saada tööandjalt tõend selle kohta, et isik on asendamatu töötaja, kes ei saa sõtta minna.

Nõnda lähevad rindele vaesed ja saamatud, kellel pole tutvusi, räägib Sergei. Tema väitel on juba praegu näha, et kutsutakse palju neid, kes on äsja sõjaväeteenistuse läbinud. Seda rääkisid ka Peterburist äsja saabunud Sergei tuttavad.

Kõik kolm Sergei juures ümber laua istunud venelast räägivad, et saavad aru Soome seisukohast piiriületuse suhtes. Valentina räägib, et austab Soome otsust, kuna tunneb ajalugu. Ta saab aru, et Soomet ähvardab Venemaa poolt suur hädaoht. Nad saavad aru, et hirm tuleb sellest, kes tulijate hulgas võivad olla.

Enamus Venemaalt lahkujaid on head inimesed, aga mitte kõik. Nende hulgas on ka Putinit pooldavaid mehi ja naisi, aga neid on vähemus, räägib Sergei.

Venemaalt praegu lahkuvate Putini toetajate all peab Sergei silmas neid, kes on lojaalsed võimudele, aga pole nõus oma elu valitsuse ja Putini heaks ohvriks tooma. Nende inimeste hulk on Sergei hinnangul kasvanud pärast mobilisatsiooniteadet.

Samas on Sergei kindel, et kui julgeolekul on vaja inimesi välismaale saata, siis tehakse seda ühel või teisel moel. Nemad ei vaja selleks turistiviisasid.

Venelased loodavad, et piiri ei suletaks nende eest, kes vajavad kaitset. Sergei räägib, et Euroopas peaks olema huminaarviisa neile, kes on Venemaal ohus. Paljud tahaksid Läänes, et inimesed ei lahkuks Venemaalt, vaid jääks sinna meelt avaldama. Selle abil loodetakse Putin võimult kukutada.

Sergei hinnangul aga pole see aeg veel saabunud. Ta näeb, et Venemaal on palju rahulolematust, aga pole veel suurt vasturinnet. Inimesed mõtlevad sellele, kuidas hakkama saada.

Inimeste arvamus hakkab Sergei väitel muutuma siis, kui Venemaa kaotused Ukrainas on tõesti suured ja hukkub väga palju inimesi. Ta võrdleb olukorda Mussolini fašistliku Itaaliaga. Itaaliale kehtestati 1930ndatel aastatel sanktsioonid, aga enamus inimesi toetas valitsust. Mussolini kukutati alles siis, kui Itaalia oli sõja kaotanud.

Sergei arvates läheb Putiniga samamoodi. Läbi kaotuste ning hukkunud venelaste, nii õudne kui see ka pole.

Kommentaarid
(Külastatud 6,670 korda, 1 külastust täna)