Soome eelarves nähakse ette Ukraina toetamine ka 2023. aastal

Soome välisministeeriumi haldusvaldkonnas tehakse eraldisi kokku 1,3 miljardi euro ulatuses. Välisministeeriumi eelarve keskendub Ukraina toetamisele ka 2023. aastal.

Soome välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk on Soome rahvusvahelise positsiooni tugevdamine, iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse kindlustamine, Soome ja soomlaste turvalisuse ja heaolu tugevdamine ning ühiskonna toimimise säilitamine.

Soome ja Euroopa julgeoleku- ja tegevuskeskkonnas on pärast Venemaa rünnakut Ukrainale toimunud põhimõtteline muutus. Venemaa rünnak rikub räigelt rahvusvahelist õigust ning on tõsine oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Venemaa rünnak Ukrainale avaldab pikaajalisi mõjusid Euroopa ja Soome naaberpiirkondade julgeolekukeskkonnale ning selle mõju ei peegeldu mitte ainult julgeolekus, vaid ka globaalses arengus.

Julgeolekupoliitika ümberhindamise tulemusena otsustas Soome taotleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmestaatust. Soome NATO liikmelisus suurendaks nii Soome julgeolekut muutunud tegevuskeskkonnas kui ka Läänemere piirkonna ja Põhja-Euroopa stabiilsust ja julgeolekut. NATO liikmelisusest tulenevaid täiendavaid ressursivajadusi hinnatakse hiljem.

Välishalduse tegevuskulud

Tegevuskuludeks kavandatakse 256 miljonit eurot, millest 1,0 miljonit eurot moodustab tulu EL-i taastamisvahendist.

Välishaldus teenindab kogu riigiametkonda, kodanikke, ettevõtteid, organisatsioone, meediat ja teisi partnereid. Muutuv tegevuskeskkond nõuab välisasjade administratsioonilt pidevat ennetamist, jälgimist ja analüüsimist ning paindlikku ressursside kasutamist.

Välishalduse tegevus põhineb terviklikul esinduste võrgustikul, mis on Soome ja soomlaste julgeoleku ja heaolu seisukohalt keskse tähtsusega. 2023. aasta eelarves on rõhutatud asutuste võrgustiku tegevusvõime säilitamist pärast koroona-aastaid. Järgmisel aastal hõlmab Soome esinduste võrgustik 93 asukohta, sealhulgas 2022. aastal rajatavad uued esindused Islamabadis (Pakistan) ja Mumbais (India).

Välisministeerium eraldab ärielu vajaduste rahuldamiseks täiendavaid ressursse ekspordikontrolli ja sanktsioonide haldamisele. Välisministeerium jätkab koostöös ülejäänud Team Finlandi võrgustikuga uute eksporditurgude uurimist ja toetab Soome ettevõtete ekspordipüüdlusi. Valitsuse tegevuse osana kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse tagamiseks jätkub saatkondade poolt korraldatavate piiriületuse protsesside kiirendamine.

Digitaalse Virtual Finlandi teenuseplatvormi arendamist jätkatakse EL-i taastamisvahendi tuludega. Eesmärk on võimaldada integreeritud teenindusteed Soome tulevatele ettevõtetele, töötajatele ja üliõpilastele.

Kriisihaldus

Valitsusprogrammi kohaselt on Soome välispoliitika fookus konfliktiennetus, rahuvahendus ja rahu tagamine.

Rahu vahendamiseks tehakse ettepanek eraldada 1,9 miljonit eurot. Rahuvahenduses laiendatakse Soome osalust ÜROs ja teistes rahuvahendus- ja dialoogiprotsessides. Tegevus on suunatud eraldi projektide rahastamiselt aktiivsemale mõjutamisele rahuseisundi edendamiseks.

Soome osaleb jätkuvalt aktiivselt rahvusvahelises kriisireguleerimises. Soome rahvusvaheliste kriisireguleerimismissioonide prioriteedid on Liibanonis ja Iraagis, kuid Soome osaleb ka operatsioonidel Kosovos, Aafrikas ja Vahemere piirkonnas. Soome kriisireguleerimisjõudude ülalpidamiskuludeks on välisministeeriumi assigneeringuteks ette nähtud 50,1 miljonit eurot. Jätkatakse tsiviilpersonali osaluse suurendamist kriisireguleerimises. Tsiviilkriiside ohjamiseks eraldatakse 19,2 miljonit eurot.

Sõjaliseks kriisiohjamiseks palgatud töötajate arv on 2023. aastal hinnanguliselt maksimaalselt 400 inimaastat ning 2023. aastal palgatakse tsiviilkriisiohjamisse hinnanguliselt umbes 140 eksperti.

Arenguskoostöö

Soome rahvusvahelise arengukoostöö eesmärk on äärmise vaesuse kaotamine, ebavõrdsuse vähendamine ja inimõiguste täitmine. Turvalised elamistingimused, inimõigused ja inimeste mõjutamisvõimalused, piisav toimetulek ja hea elukeskkond tugevdavad ka rahvusvahelist julgeolekut, majandust ja keskkonda.

Lisaks Soome poolt Ukrainale antavale kaitsevarustusele ja materiaalsele toetusele ning Soome sõja eest põgenevate ukrainlaste abistamisele on oluline Ukrainale suunatud arengukoostöö tähtsus.

Soome annab Ukrainale 2023. aastal arengukoostöö fondidest täiendavat toetust kokku 30 miljonit eurot. Valitsus on eraldanud selleks täiendavalt 20 miljonit eurot. Toetusest 10 miljonit eurot kaetakse praeguste arengukoostöö eraldiste raames.

Järgmise aasta rahastamisega toetatakse Ukrainat riigi esmavajaduste rahuldamisel ja valmisolekut toetada ülesehitustööd. Esialgu plaanitakse raha eraldada EL-i ja rahvusvaheliste finantsasutuste kaudu. Ukraina on Soome arengukoostöö partner alates 2014. aastast. Pikaajalise koostöö prioriteetideks on õppetöö kvaliteet, õigusriik ning energiajulgeolek ja kliimasäästlikkus.

Lisaks eelnevale annab Välisministeerium Ukraina toetamiseks humanitaarabi ja toetust laenude ja tagatiste näol.

Soome avalikuks arengukoostööks hinnatakse kokku 1,2 miljardit eurot, mis vastab ligikaudu 0,42%-le rahvamajanduse kogutoodangust. Välisministeeriumi hallatava tegeliku arengukoostöö jaoks tehakse ettepanek eraldada 713 miljonit eurot eraldisi ja 397 miljonit eurot kulukohustuste eraldisi, millest tulenevad kulud on kavandatud 2023. aastale järgnevateks aastateks. Finnfundi kapitali suurendamiseks eraldatakse 10 miljonit eurot ja arengukoostöösse tehtavateks finantsinvesteeringuteks ligikaudu 130 miljonit eurot. Soome kliimarahastuse osa on 2023. aastal hinnanguliselt umbes 232 miljonit eurot.

Muud sihtotstarbelised summad

Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudeks ja rahalisteks eraldisteks on kavandatud ligikaudu 104 miljonit eurot. Suurem osa eraldisest läheb Soome panuseks ÜRO-sse.

Läänemere, Barentsi mere ja Arktika piirkonna koostööks on kavandatud 3,0 miljonit eurot. Piirkondlik koostöö on oluline vahend stabiilsuse, julgeoleku, säästva arengu ja majanduslike võimaluste edendamiseks Läänemere, Barentsi ja Arktika piirkondades. Tegevused keskenduvad projektidele, mis toetavad Soome eesistumist Barentsi Euro-Arktika Nõukogus 2021-2023.

Kommentaarid
(Külastatud 81 korda, 1 külastust täna)