Soome asjatundja: Ukraina võib võita sõja kolmel moel

Soome endine sõjaväeluure juht, kindralmajor Pekka Toveri ja parlamendi väliskomisjoni esimees Jussi Halla-aho on eri meelt selles osas, mida Ukraina seisukohalt tuleks sõja võitmiseks ette võtta.

Ukraina edukas vasturünnak on õhutanud spekulatsioone, et riik võidab lõpuks sõja Venemaa vastu. Võitmine eeldab sõja lõpetamist, aga mida tähendab võit Ukraina vaatenurgast?

Soome endise sõjaväeluure juhi, kindralmajor Pekka Toveri hinnangul on kolm varianti, vahendab Iltalehti.

Toveri eeldab, et absoluutne miinimum on see, et venelased lüüakse välja aladelt, mille nad on pärast veebruari rünnakut okupeerinud. Selles olukorras võiks Venemaa jätkata Krimmi okupeerimist, mis on kestnud 2014. aastast, ning praktikas ka Ida-Ukraina mässuliste Donbassi piirkondade okupeerimist, mida Venemaa toetab.

Teine variant on see, kui Ukraina saab tagasi kontrolli Donbassi üle, ütles Toveri.

Kolmas ja viimane variant on see, et Ukraina võtab 1991. aasta piiride järgi üle kogu oma territooriumi ja Venemaa lahkub ka Krimmist.

Soome parlamendi väliskomisjoni esimees, rahvasaadik Jussi Halla-aho leiab, et Toveri esitatud variantidest saab kaaluda vaid viimast. Tema jaoks on kummaline rääkida millestki muust.

Et kas tõesti saab tunnistada Venemaa õigust territooriumidele, mille ta on kuritegelikult omandanud? küsib Halla-aho. Ta nendib, et 1991. aasta piirid on rahvusvaheliselt tunnustatud ja Venemaa kunagi garanteeris nende püsimise.

Raske on näha, millised piirid tuleks veel eesmärgiks seada, kui neid ei ole, märkis Halla-aho. Talle teeb muret ka see, et enne eelmisel nädalal Harkivi piirkonnas alanud Ukraina vasturünnakut viidati mõnes sõnavõtus, et sõda oleks tulnud peatada nii, nagu see toona oli.

Tagantjärele mõeldes oleks see olnud Halla-aho arvates päris halb mõte.

Ukraina seisukohalt oli Venemaa ulatuslik rünnak veebruaris jätk pikemale konfliktile, mis ulatub 2014. aasta sündmusteni. Pekka Toveri juhib tähelepanu, et isegi Ukraina välja öeldud eesmärgid ei arvesta millegi muuga kui kogu riigi territooriumi tagastamisega Ukraina kontrolli alla.

Ukraina on esitanud üsna karmid nõudmised: naasmine 1991. aasta piiride juurde, sõjareparatsioonid ja sõjakurjategijate karistamine. See on üsna karm komplekt, leiab Toveri.

Toveri sõnul võib Ukraina kiire edasiminek riigi idaosas tähendada, et riik ei ole rahul vähemalt miinimumeesmärgiga, kui kaalul on ka Venemaa gaasieksport Euroopasse. Toveri arvates Ukraina isu kasvab, mida raskemaks olukord Venemaal läheb.

Toveri hinnangul on pärast Harkivi oblasti vabastamist märke, et Ukrainal võib olla võimalik tagasi võtta Donbassi alad, mis ei olnud enne veebruaris alanud sõda Ukraina kontrolli all.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et rahu sõlmimiseks on vaja rahva toetust ja rahvas ei toeta leppimist miinimumiga. Arvamusküsitluste järgi on enam kui 80 protsenti ukrainlastest seisukohal, et rahu ei tohiks sõlmida, kui see tähendab territooriumi loovutamist Venemaale.

„Võib-olla tasub proovida end asetada ukrainlaste olukorda ja mõelda, mida me arvaksime, kui meie piirkonnas peaks toimuma sarnane kuritegelik tegevus,” ütleb Jussi Halla-aho.

Pekka Toveri ei usu, et sõja võitja lähiajal välja kuulutatakse, sest rahuni on veel pikk tee. Kuidas Ukraina võimalik võit välja näeb, näitab aeg.

Toveri arvates sõltub kõik paljuski sellest, kuidas läheb sügisel ja talvel ning millises olukorras me kevadesse läheme, kui Ukraina suudab survet hoida ja rohkem alasid üle võtta.

Kommentaarid
(Külastatud 781 korda, 1 külastust täna)