Soome Välispoliitika instituudi juht Mika Aaltola leiab, et Venemaa võib väljuda sõjast kaotajana.
Suurriigiks peetav Venemaa ründas veebruaris Ukrainat eesmärgiga kiiresti vallutada riigi pealinn Kiiev. See aga ei õnnestunud ning Venemaa viis oma rünnaku Ukraina ida- ja lõunaossa, vahendab Ilta-Sanomat.
Venemaa saavutas kontrolli suurte ja oluliste alade üle, kuid nüüd on Ukraina hakanud Vene vägesid tagasi tõrjuma. Harkivi piirkonnas on Ukraina suutnud Vene väed juba 50 kilomeetrit rindejoonest eemale lüüa ja saanud tagasi kontrolli umbes 30 asustuskeskuse üle.
Arvestada tuleb stsenaariumiga, kus Venemaa kaotab sõja. Kaotuse korral saab see oma naabriks läänemeelse ja tavamõistes võrdse vastase Ukraina. Samal ajal suurendab probleeme olukorra muutus Läänemere ääres, kirjutas Aaltola tänase laupäeva hommikul sotsiaalmeedias.
Aaltola ütles Ilta-Sanomatele olukorda kommenteerides, et sõda on asi, mida saab ka kaotada, ja see oht on olemas ka Venemaa jaoks. Põhjus, miks see stsenaarium on nüüd tõenäoline, on Ukraina seni edukas vasturünnak.
Ukraina on näidanud, et on võimeline edasi liikuma suurema vastase vastu, kes pidi olema parem. Olukord on kardinaalselt muutunud.
Aaltola rõhutab, et tegemist pole Ukraina motiveerimiseks mõeldud jutuga, vaid faktipõhise, täiesti võimaliku stsenaariumiga. Seda tuleb kaaluda, mis võib tegelikult juhtuda, märkis Aaltola. Venemaa on osutunud nõrgemaks, kui ma ette kujutasin, lisas ta.
Aaltola hinnangul võib sõja dünaamika sel sügisel muutuda ning ta ei näe, et Venemaal oleks lisajõudu, mida Ukrainasse suunata. Samuti tuletab ta meelde, et suurriigid on varemgi sõdu kaotanud, näiteks USA kaotas Vietnamis ja Afganistanis.
Kui Ukraina võidab sõja, on Ukraina Venemaale võrdne vastane, Venemaaga võrreldav sõjaline jõud, ütles Aaltola. Soome ja Rootsi NATO liikmelisus, Euroopa Liidu loobumine Venemaa energiast ja Ukraina võimalik võit – see kõik on Venemaa jaoks katastroof.
Lisaks sõja kaotamisele kaotaks Venemaa oma suurriigi staatuse, kui ta lõpuks Ukrainast kaotusega lahkub. Venemaa algsed eesmärgid on sõja lõpust väga kaugel. Kui Venemaa võimsust nüüd tegelikult – mitte paberil, vaid sõjas – mõõdetakse, on see osutunud ootustega võrreldes harjumatult nõrgaks.
Kui Ukraina võidab, võib Venemaa poliitilisel juhtkonnal olla veelgi keerulisem säilitada oma kodanike jaoks illusiooni suurriigist. Aaltola sõnul on Vladimir Putini võimul hoidmine suuresti lähtunud Venemaa autundest, isamaalisest aust. Lüüasaamine Ukrainas mõjutaks seda autunnet ja sellel võivad olla ka võimalikud tagajärjed riigi juhile.
Venemaa ei muutuks ilmtingimata demokraatlikuks, isegi kui Putin kõrvale nihutatakse, kuid tekivad küsimused, kes saab tema asemele ja milline on Venemaa olukord. Sündmuste areng pärast kaotatud sõda, kui see juhtub, on Venemaal ettearvamatu.
1. Skenaario, jossa Venäjä häviää sodan, on varteenotettava. Hävitessään se saisi rajalleen konventionaalisessa mielessä länteen sitoutuneen vertaisvastustajan, Ukrainan. Samalla Venäjän ahdinkoa syventäisi tilanteen muutos Itämerellä.
— Mika Aaltola (@MikaAaltola) September 10, 2022
