Moldova rahvas on hirmul – Venemaa karistab neid üha enam

Majanduslikult Euroopa vaeseim riik Moldova soovib saada Euroopa Liidu liikmeks. Venemaa on aga asunud Moldovat selle eest karistama.

Moldova firmad müüsid varem enamuse õunasaagist Venemaale, aga Venemaa kehtestas augusti keskel Moldova firmadele impordikeelu. See on karistus selle eest, et Moldova tahab saada Euroopa Liidu liikmeks. Otsus lööb valusalt Moldova kõige olulisemat majandusharu, vahendab Helsingin Sanomat.

Moldova rahvas on uhke musta mulla üle, mis annab Musta mere ääres head saaki. Moldova on Euroopa vaeseim riik, aga nii häid ja magusaid õunu kui seal ei sa kusagilt Põhjamaadest. Lisaks kasvatatakse Moldovas ploome, viinamarju ja arbuuse.

Moldova tähtsaimad kaubanduspartnerid olid varem Ukraina ja Venemaa, aga nüüd tuleb kõik ümber mõelda. Riigi suurima puuviljatootja Codru juht Ion Chilianu räägib, et Venemaa terroril ei saa end mõjutada lasta. Ta on valmistunud Vene keeluks juba aastaid, kuna Venemaa kehtestas Moldova veinidele keelu juba 2006. aastal. Puuvilju müüakse nüüd Lähis-Idasse, Põhja-Aafrikasse ja mõningal määral ka Euroopa Liitu.

Talveõunad pannakse külmkambrisse hoiule ja neid saab müüa kuni järgmise aasta suveni. Õuntel on mahesertifikaat. See on paljudel Moldova tootjatel, sest rahapuudusel pole võimalik kunstväetisi kasutada.

Varem oli Moldova kaupade jaoks oluline ekspordisadam Odessa, aga nüüd viiakse kaup Rumeeniasse Constanțasse. See aga pole nii suurt kui Odessa ja on väga üle koormatud.

Vene karistused pole Moldova jaoks uus asi. Kui Moldova sõlmis Euroopa Liiduga liitumiseelse kokkuleppe, siis katkestas Venemaa gaasitarned. Moldova on aga väga sõltuv Vene gaasist. Alates möödunud aastast on Venemaa tõstnud Moldovas gaasi hinda. Selle eest aga ei suudeta maksta ja nii soovitab valitsus inimestel varuda talveks küttepuid.

Kui Venemaa ründas veebruaris Ukrainat, siis hakati ka Moldovas kartma. Moldova pealinnas Chișinăus teatakse, et riik võib olla järgmine sihtmärk, kui venelasel õnnestub vallutada lähedalasuv Odessa.

Praegu on Vene väed veel Odessast kaugel, aga Moldova idaosas asuv Transnistria piirkond on venemeelne. Moldova elab Venemaa info mõjuväljas. Ühiskond on jagunenud vene- ja läänemeelsete vahel.

Euroopa Liit võttis nii Ukraina kui Moldova juunis vastu kandidaatriigiks. Euroopa Liidu otsus oli poliitiline, kuna kummalgi riigil on liikmeks saamiseks veel pikk tee käia.

Üks Moldova jaoks valus teema on Transnistria, teine on korruptsioon õiguskaitseorganites. See on Moldova vaesuse põhjus ja tagajärg. Moldova läänemeelne juhtkond on hakanud selle vastu võitlema. Moldovas on asutatud korruptsioonivastane prokuratuur, kus alustas suvel tööd USA-st naasnud Veronica Dragalin. Ta ütles esimesel pressikonverentsil, et Moldovas ei mahu vanglasse ära kõik need, kes on riigi tagant varastanud. Rahapesu, altkäemaksud ja muud kuriteod, samuti õiguskaitseorganite mõjutamine on nii levinud, et kõigega ei jõua tegeleda.

Moldova naturaalmajandus ja rahanappus meenutavad elustiili, mis oli aastakümneid tagasi tavaline paljudes ELi riikides. Chișinău tänavatel müütavad vanaemad ühte või kahte särki, paar senti maksvat kapsapead või enda tehtud asju. Noorem põlvkond elab aga teises reaalsuses ja paljud, kel võimalik, kolivad riigist ära. Välismaalt saadetud raha on Moldova jaoks üks olulisemaid sissetulekuallikaid.

Kõik, kellega võimalik EL-iga liitumine Chișinăus jutuks tuleb, ütlevad, et see oleks riigile hea. Keegi aga samas ei oota, et see juhtub kohe.

Kommentaarid
(Külastatud 693 korda, 1 külastust täna)