Koroonat põdenud soome mees suusatas ja jooksis, kuni poole aasta pärast ilmnesid vaevused – nüüd hoiatab ta kõiki teisi

Märtsikuus läbi põetud koroona tüsistused ilmnesid alles augustis koos tugeva valuga rinnus. Sportlik mees oli sunnitud ühe kuu jooksul kolm korda haiglas veetma.

Märtsikuus tegi Pasi koroonatesti, kuna kõik pereliikmed olid haigestunud. Test oli negatiivne ja enesetunne normaalne, mistõttu võttis ta ette reisi Põhja-Karjalasse, vahendab Yle.

Eesmärk oli osaleda veteranide laskesuusatmise MM-il Kontiolahtis. Pärast kaheaastast pausi kohtusid taas oma ala tipud. Võistlus läks hästi, aga järgmise nädala algul oli koroonatest positiivne.

Hingata oli raske, meenutab Pasi. Ta võttis ühendust haiglaga. Sealt küsiti, kas ta saab kodus hakkama. Mees vastas, et saab. Ta oli kümme päeva kodus ja kokku põdes kolm nädalat.

Praegu septembri algul, ligi pool aastat hiljem istub Pasi tugitoolis pärast laste kooli saatmist. Ta on just haiglast välja saanud. Elutoas on terve kilekotitäis ravimeid, millest osasid tuleb süüa veel kolm kuud.

Pasi oli eemisel päeval saanud arstilt konkreetsed juhised taastusravi kohta. Esimesel päeval peab kõndima ühe ringi ümber auto. Teisel nädalal võib proovida teha kaks ringi. Igasugune koormus ja kodutööde tegemine on keelatud.

Enne kojutulekut sai ta haiglast diagnoosiks südamevatsakese põletiku. Arstliku komisjoni hinnangul võis selle põhjuseks olla koroonast tingitud haigus.

Sellest rääkisid paljud arstid, kui uuriti Pasi haigestumise põhjuseid. Enne koroona põdemist märtsikuus oli ta olnud täiesti terve.

56-aastane Pasi töötab Lappeenranta linnavalitsuses spordijuhina ja ta on teinud sporti kogu elu. Kevadel aga hakkas enesetunne jupsima: mõnel päeval oli ta väga kurnatud, siis jälle oli enesetunne parem.

Mees arvas, et vaevused on seotud koroona-järgse väsimusega, millest palju räägiti. Maikuus sündis perre väike laps.

Suvel mehe enesetunne veidi paranes ja ta hakkas taas sporti tegema. Ta käis igapäevaselt jooksmas ja osales võistlusel. Juulis võttis ta osa orienteerumisvõistlusest, aga ei jaksanud joosta. Ta hingeldas ja pärast võistlust lõi rindu valu. Ta läks arsti juurde.

Nüüd on ta käinud oma valuga kolm korda haiglas. Peamine ravimeetod on puhkus. Diagnoos südamevatsakese põletiku kohta tuli pärast põhjalikke uuringuid. Muud vaevused olid äge hingeldus, aju-udu ja ärevus. Keskendumine igapäevatoimetuste puhul oli raske.

Nakkushaiguste arst Sami Raasakka ütleb, et pikaajalise koroonaviiruse haiguse sümptomiks on ebanormaalne kurnatus. See pole tavaline väsimus, mis kaob magades, vaid pigem energiapuudus ja suutmatus teha tavalisi asju.

Algse haiguse sümptomid pole seotud pikaajaliste sümptomite ilmnemisega. Teisest küljest on täheldatud, et füüsiline või psühholoogiline stress süvendab ja pikendab sümptomeid.

Raasakka sõnul kaasneb koroonaviiruse kõrvalmõjuna ilmneva väsimusega sageli keskendumis- ja initsiatiivivõime nõrgenemine ning mäluprobleem, milleks on peamiselt mäletamisraskus. Ärevus- ja meeleoluhäired on samuti üsna tavalised, kuid võivad olla pigem eeltoodu kui viirushaiguse endaga seotud tegurite tagajärg.

Pikaajalise koroonaviiruse haiguse diagnoosimine ei ole Raasakka sõnul lihtne. Koroonaviiruse pikaajalised sümptomid on väga erinevad ja sarnaste sümptomite taga võib olla palju muid põhjuseid.

Sümptomite ilmnemine ei ole samuti korrelatsioonis algse haiguse raskusastmega, st pikaajalised sümptomid võivad ilmneda isegi peaaegu või täielikult asümptomaatilise koroonaga patsientidel. Kuna koroonaviirus jääb sageli diagnoosimata, ei saa alati tuvastada seost hiljem ilmnevate tõsiste sümptomite ja koroonaga nakatumise vahel.

Samuti on keeruline saada ülevaadet selle kohta, kui paljud pöörduvad ravile pikaleveninud koroona tõttu. Näiteks Lõuna-Karjalas toimub võimalike järelmõjude uurimine ja ravi suuresti väljaspool haiglasüsteemi.

See toimub eelkõige töötervishoiuteenustes, seega ei saa me pilti sümptomite levimusest, ütleb Raasakka.

Patsiendi sümptomite registreerimisel kasutavad arstid eelistatavalt sümptomite koode. Koroonaviirusega seotud koode ei saa kasutada, kui kogu haiguslugu pole selge või saadaval.

Uuringud on näidanud, et kuni igal kolmandal koroonaviirusesse nakatunud inimesel on pärast nelja nädala möödumist sümptomid nagu väsimus ja keskendumisraskused.

Enamasti on sellised sümptomid siiski kerged ja olukord normaliseerub nädalatega ning haiglaga ühendust võtta pole vaja.

Pikaleveninud koroona-tüüpi sümptomeid, mis kestavad üle kolme kuu, esineb tõenäoliselt kõige rohkem paaril protsendil. Tervikuna jõuab arstideni vaid murdosa juhtudest ja vaid väike osa neist jõuab raskete sümptomite tõttu eriarstiabi saamiseks uuringutele, ütleb arst Sami Raasakka.

Pasi saab peret praegu igapäevaelus kõige paremini aidata laste magama panemisega. Perekond on juba harjunud, et voodi kutsub teda aeg-ajalt puhkama. Väikesed lapsed võivad siis tulla uinakule. Naine muidugi loodab, et see üle paari kuu ei kesta, muigab mees.

Siiski on paigal olemine sportlikule inimesele raske. Kui olete harjunud 40 aastat iga päev jooksmas käima, muutub see frustreerivaks. Aga see on nii tõsine asi, et rõõm on juhiseid järgida, ütleb Pasi.

Pasi peab end loomult optimistiks. Ta usub, et saab terveks, kuid samas mõtleb, kas taastusravi lõpuks päriselt töötab. Taastumise käigus hoo mahavõtmine on halb tunne, kui oled juba nii palju kordi uskunud, et oled teel millegi parema poole. Samuti soovib ta hoiatada teisi sportliku eluviisiga inimesi.

Ma suhtusin sellesse alguses pisut üleolevalt, räägib Pasi. Et kui nüüd palavikku ei ole, siis saab väikese köhaga ringi liikuda. See õpetas meenutama taastumisperioode. Alati võib nädal aega oodata ja puhata. Isegi kui niimoodi rääkimine tundub rumal, aitab just puhkus südamevatsakese põletikust lahti saada.

Kommentaarid
(Külastatud 9,131 korda, 7 külastust täna)