Iraani droonid kujutavad üha suuremat ohtu Ukrainale

Vene vägede poolt kasutusele võetud Iraani droonid kujutavad üha suuremat ohtu Ukrinale. Neid droone on kasutatud veidi üle nädala ja nad on teinud Ukraina vägede hulgas suurt hävitustööd.

Ukraina relvajõudude nooremseersant Andriana Arehta ütles väljaandele Politico, et droonid lendasid Krimmist, et rünnata tema Ukraina lõunaosas Hersoni linna lähedal võitlevat eriüksust. Droonid murdsid läbi sõdurite kaitsest ja heitsid positsioonile pomme, hävitades kaks tanki, kus olid meeskonnad sees.

„Neid droone on radaritel väga raske näha,” ütles Arehta, kes sõitis eelmisel nädalal Ukraina naissõdurite delegatsiooni koosseisus Washingtoni. „See on suur probleem.”

Viimase nädala jooksul on Venemaa lennutanud Ukrainasse suurel hulgal Iraanist imporditud Shahedi ja Mohajeri lahingudroone, mille tagajärjed on olnud laastavad. Mõned tabasid lahingupositsioone, purustades tanke ja soomusmasinaid, teised aga tsiviilinfrastruktuuri, sealhulgas Odessa sadamalinnas.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel oma öökõnes, et tema riigi õhutõrje tulistas Dnipropetrovski oblastis ja Odessas alla enam kui tosin drooni. Ukraina õhujõud tuvastasid need kui Shahed-136 kamikaze droonid ja Mohajer-6 droonid, mis kannavad laskemoona ja mida saab kasutada ka luureks.

Kuid intervjuudes ütlesid Ukraina aktivist ja kolm sõdurit, et Iraani droonid kujutavad endast suurt ohtu nii võitlejatele kui ka tsiviilisikutele. Nende saabumine lahinguväljale muudab vajaduse saata Lääne täiendavaid kaasaegseid relvi veelgi tungivamaks, kuna Ukraina püüab ära kasutada hiljutisi edusamme, et vallutada tagasi võimalikult palju territooriume enne talve saabumist.

Iraani droonid on Vene vägede jaoks olukorda lahinguväljal muutnud. Nad on suhteliselt väikesed ja lendavad madalal kõrgusel, vältides Ukraina radareid. Arehta ütles, et suudab need Stingeri õhutõrjerakettidega alla tulistada, kuid ainult päevasel ajal, kuna USA-st tarnitud relvadel ei ole öövaatlussüsteemi.

Ukraina vajab uue ohu tõrjumiseks kaasaegset õhutõrjet, nagu USA Afganistanis kasutatud raketitõrje-, suurtükiväe- ja miinipildujasüsteemid ning 360-kraadise nurga radar, teatas ukrainlaste grupp.

„Ma pidin olema positsioonil Vene helikopterite vastu ühelt poolt ja Iraani droonid tulid teiselt poolt,” ütles Arehta. „Stingeritega on väga raske sulgeda suuremat ala võrreldes teiste relvadega, mis võivad neid droone tabada.”

Arehta kasutab Washingtoni pakutavaid Switchblade 300 droone, kuid need on sisuliselt kaubanduslikud süsteemid, mis ei ole piisavalt võimsad, et töötada soomukite ja suurtükiväe vastu, ütles ta. Ukraina vajab täiustatud Switchblade 600 droone, mida ta kirjeldas kui „lendavat Javelini”.

Washington on sõlminud lepingu tootjaga AeroVironment 600-versiooni saatmiseks, kuid tõenäoliselt ei jõua need kohale enne mitut kuud.

Ukraina väed võitlevad nüüd venelastega kahel rindel: edenedes Oskili jõest itta Donbassi piirkonda ja Hersonist lõunasse. Pärast esialgset läbimurret kuu alguses, mille käigus Kiiev vallutas tagasi suure osa Venemaa poolt okupeeritud Harkivi oblastist, on edu märkimisväärselt aeglustunud. Ukraina sõdurid tungivad nüüd hästi kaitstud Donbassi, kus mõlemad pooled on alates 2014. aastast sisuliselt patiseisus olnud.

Donetski oblastis on lahing nüüd raskem, sest Vene väed võitlevad aastaid tagasi ehitatud kaevikutest ja varjenditest, ütles enne eelmisel nädalal Washingtoni reisimist Harkivi lähedal teeninud meedik Ivanna Tšobanjuk. Ukraina kirdeosas üritavad Ukraina sõdurid Toyotade ja teiste tsiviilautodega – mis on droonirünnakute suhtes eriti haavatavad – maad tagasi vallutada, sest nende soomusmasinad hävisid, ütles Tšobanjuk.

Ukraina vanadel nõukogudeaegsetel tankidel on lugematu arv probleeme, ütles Arehta. Sõdurid saavad sihtimissüsteemi kasutamisel sageli veateateid ja puudub tuletõrjesüsteem, mis sunnib neid tabamuse korral kasutama väikest tulekustutit tanki välisküljel. Tankid ei ühildu sõdurite Lääne raadiosaatjatega, nii et Arehta peab suhtlemiseks kasutama oma mobiiltelefoni. Talvel „nõukogude tank ei tööta üldse,” ütles ta.

Sõdurid ütlesid, et Ukraina vajab kaasaegseid tanke, Bradley lahingumasinaid ja Humveesid, et aidata Ukraina vägedel edasi liikuda Vene raske suurtükiväe vastu.

„Praegu on meil hoog sees,” ütles Ukraina korruptsioonivastase tegevuskeskuse juht Daria Kalenjuk. „Me jätkame vasturünnakuid Toyotade, tsiviilautodega – see on väga ebamugav, eriti kui pea kohal lendavad Iraani droonid.”

Ukraina üritab enne talve saabumist võimalikult palju maad tagasi vallutada, ütlesid sõdurid. Nüüd on neil aga uus probleem: vastuseks nende vastupealetungile on Vladimir Putin mobiliseerinud Ukrainas võitlema 300 000 reservväelast.

Kuigi Putini poolt mobiliseeritud sõdurite kvaliteet on küsitav, kasutab Venemaa nende väljaõpetamiseks ja varustamiseks külmemaid kuid, mil lahingutegevus tavaliselt aeglustub, ütlesid Ukraina sõdurid.

„Kui anname neile selle aja, toimub kevadel kohutav lahing – järjekordne kohutav lahing,” ütles parameediku ja snaiprina töötanud vanemseersant Darja Zubenko.

Ukraina võiks kasutada talve selleks, et koolitada oma vägesid kasutama paremaid relvi, mida Lääs pole veel avaldanud – näiteks kaasaegseid lahingutanke ja hävitajaid, ütles Kalenjuk. Ukraina relvajõud esitasid kaks nädalat tagasi ametliku palvekirja, milles palusid kas kasutatud või uusi hävitajaid ning nende õhujõud on välja valinud paarkümmend pilooti, ​​kes räägivad inglise keelt ja on valmis kohe väljaõpet alustama, ütles ta.

Kuid tänapäevased tankid ja reaktiivlennukid võivad vähemalt praegu olla vaid unistus. Kuigi USA kaitseministeeriumi Pentagoni ametnikud on jätnud ukse lahti USA-s toodetud hävitaja F-16 saatmiseks Ukrainasse, ütlesid tippkindralid, et lennukid ei jõua kohale veel mitu aastat pärast seda, kui tehti poliitiline otsus nende saatmiseks.

„Mul on tõesti kõrini oma sõprade kaotamisest,” ütles Arehta. „Mõnikord ütlen sotsiaalmeedias ja Facebookis „palju õnne sünnipäevaks” ja vastus on: „ta on surnud.”

Kommentaarid
(Külastatud 806 korda, 1 külastust täna)