Ukraina eest võitlevad välismaalased kaebavad võimu kuritarvituste üle Rahvusvahelises leegionis. Võitlejad kaebavad, et tahtsid sõdida Ukraina eest, aga selle asemel sunniti neid rüüstama poode ning minema kahurilihana surma. Välismaalastest võitlejad tunnevad, et Ukraina valitsus on nad hüljanud.

Sõdurid pöördusid oma kaebustega esialgu Ukraina ametivõimude ja president Volodõmõr Zelenski poole, aga ei saanud sealt mingit abi, mistõttu pöörduti viimases hädas meedia poole, vahendab Kyiv Independent.

Rahvusvahelises leegionis sõdivate võitlejate probleemid on järgmised:

• Väidetavalt on Rahvusvahelise leegioni luuretiiva juhtkond seotud mitmesuguste õigusrikkumistega, sealhulgas võimu kuritarvitused, vargused ja ette valmistamata sõdurite saatmine ohtlikele missioonidele.
• Üks üksuse komandöre, kelle peale sõdurid kaebavad on Poolast pärit kuritegeliku ühenduse väidetav endine liige, kes on kodumaal tagaotsitav pettuse tõttu. Leegioni üksuses tegeleb ta sõjaliste operatsioonide ja logistika koordineerimisega.
• Leegioni võitlejad süüdistavad teda võimu kuritarvitamises, käskides sõdureid rüüstata poode, ähvardades sõdureid relvaga ja ahistades seksuaalselt leegioni naismeedikuid.

Maikuu algul saabus president Zelenski kutse peale Ukrainasse võitleja Brasiiliast. Pikaajaline kogemus Brasiilia armees lubas arvata, et ta on valmis igaks ülesandeks. Ometi polnud ta valmis käsu peale osalema enesetapumissioonel ega taluma käske rüüstata ja varastada. Rahvusvahelise leegioni rühmaülemana kästi tal just seda teha.

Brasiilia ohvitser räägib oma alluvatest, kes ütlesid enne leegionist lahkumist: „Me tulime siia, et aidata neil inimestel võidelda selle riigi eest, selle sissetungi vastu. Me ei tulnud siia selleks, et teha täpselt seda, mida kuradi vene inimesed teevad Ukraina pinnal.”

Väljaande Kyiv Independent uurimus paljastab probleemid Rahvusvahelise leegioni ühes tiivas, mida juhib Ukraina luure. Mitmete allikate kohaselt on mõned üksuse komandörid seotud relvade ja kaupade varguse, seksuaalse ahistamise, kallaletungi ja ettevalmistamata sõdurite ohtlikele missioonidele saatmisega.

Sõdurite väitel koosneb Rahvusvaheline leegion kahest tiivast. Ukraina maaväed kontrollivad ühte tiiba. Teist koordineerib kaitseministeeriumi luuredirektoraat, mida tuntakse Ukrainas lühendi GUR all.

Uurimus puudutab GUR-i juhitavat leegioni tiiba. Kyiv Independenti allikate andmetel oli selles üksuses varem kuni 500 liiget ja see moodustas ligikaudu kolmandiku Rahvusvahelisest leegionist.

GUR ei vastanud Kyiv Independenti kommentaaritaotlusele.

Leegioni luuretiiva liikmete sõnul alluvad nende ülemad otse GURi juhile Kõrõlo Budanovile, kelle Zelenski määras juuli lõpus ka presidendi kantselei luurekomitee juhiks.

Ametlikult juhib leegioni GUR-i tiiba major Vadõm Popõk. Siiski ei juhi ta üksust üksinda.

Võim on mõne inimese käes: Popõki parem käsi, major Taras Vashuk (sõdurid nimetavad teda „Taras nooremaks”), välisvõitlejate sõnul 20-30-aastane luureohvitser; Vashuki onu, samuti Taras (viidatud kui „Taras vanem”) ja samuti luureohvitser; ja 60-aastane Saša Kutšõnski.

„Nad on nagu parimad semud,” kirjeldas üks Ameerika leegionär kolme meest ajalehele Kyiv Independent.

Üksuse tegevust juhivad Taras noorem, Taras vanem ja Saša. Nad saadavad sõdureid missioonidele ja koordineerivad Leegioni luuretiiba. Saša vastutab ka logistika ja tarnete eest.

Leegionärid süüdistavad kolmikut erinevates õigusrikkumistes. Kaht Tarasi puudutavad kaebused sõdurite saatmist enesetapumissioonidele.

Väljaande Kyiv Independent poolt intervjueeritud Ameerika sõdur kirjeldas paari missiooni, mis toimusid Ukraina lõunaosas asuva Mõkolaivi linna lähedal, mis on üks sõja kuumadest lahingutandritest.

Vene väed avastasid nende grupi asukoha ja hakkasid seda tugevalt tulistama. Ülejäänud võitlejad taganesid nende selja taha, jättes grupi üksi rindejoont hoidma, ilma toetuseta.

„Meid jäeti sõna otseses mõttes maha ja nad ei soovinud meid evakueerida,” ütles sõdur. Tema kaassõdur Scott Sibley hukkus, samas kui kolm inimest said sellel missioonil raskelt vigastada.

Varsti pärast seda, kui grupp tulistamisest pääses, anti korraldus asuda samale positsioonile üksuse teisele salgale.

„Me ütlesime komandörile, et need positsioonid on venelaste poolt avastatud… Kui me sinna tagasi läheme, oleme kõik surnud,” ütles Ameerika sõdur ajalehele Kyiv Independent.

Taras vanem ei teinud seda kuulma ja saatis samasse kohta teise grupi, ütles sõdur. Lugu kordus, kuid seekord neli hukkunut, mitu haavatut ja üks vangi võetud. Vangistatud sõdurit Andrew Hilli ootab nüüd ees liba „kohtuprotsess” ja võimalik hukkamine Venemaa poolt okupeeritud Donetskis, süüdistatuna palgasõdurina tegutsemises.

Saša Kutšõnski teod paistavad aga väidetavate rikkumiste poolest eriti silma. Võitlejate surma saatmise kõrval sundis Kutšõnski leegionäride sõnul neid aitama tal kauplusi rüüstata. Võitlejad ütlesid Kyiv Independentile, et ta on ka suur joodik, kes kuritarvitab oma alluvaid.

Teine sõdur, Ameerika juut rääkis ajalehele Kyiv Independent, et juudi sõdurid kogesid Kutšõnski puhul antisemitismi. Sõdur rõhutas, et ei kogenud seda kellegi teise puhul Ukraina sõjaväelasest.

Sõduri sõnul nõudis Kutšõnski omale osa varustusest, mille sõdur oma leegioni kaaslastele ostis. Kui sõdur keeldus seda ära andmast, suunas Kutšõnski tema poole relva.

„Ja siis hakkas Saša (Kutšõnski) lihtsalt röökima,” meenutas sõdur. Ta oli karjunud: „Ma tean, et siin on asju. Andke mulle oma asjad.”

Kutšõnski oli tõstnud tõlgi juuresolekul relva sõduri poole. Sõdur küsis: „Kas sa tulistad mind?” Ja siis oli Kutšõnskil olnud selline pilk, nagu kahetsedes, et ei saa tulistada, ja ta pani relva käest, rääkis sõdur.

Sõdur rääkis, et kohtus kord leegionäriga, kelle peale Kutšõnski oli samuti relva tõstnud.

Teise ameeriklasest leegionäri sõnul ahistas Kutšõnski ka nende üksuse naismeedikuid, kasutades nendega seksile vihjavat kõnepruuki. Ameerika sõduri sõnul kaebasid leegioni meedikud, kuid keegi ei teinud sellest välja. Sõdur ütles, et tema tuttav välismaalasest meedik, keda Kutšõnski samuti ahistas, ei ole enam leegionis ja on juba Ukrainast lahkunud.

Leegionäride sõnul pöördub Kutšõnski juhtumite varjamiseks Taras Vashuki poole, kui ta on hädas. „Saša helistas Tarasile ja sai kinnituse, et ta võib teha kõike, mida tahab. Ja Taras toetas teda pidevalt,” rääkis üks Skandinaavia sõdur ajalehele Kyiv Independent.

Kutšõnski on aga siiani leegionis de facto juhtival kohal, vaatamata oma alluvate kaebustele ja vaatamata asjaolule, et Ukraina seaduste kohaselt ei saa ta välismaalasena sõjaväes juhtival kohal olla.

Kutšõnski keeldus leegionäride süüdistusi kommenteerimast. „Sõjaväeprokuratuuri ülesanne on nende küsimustega tegeleda,” ütles ta telefoni teel ajalehele Kyiv Independent. „Kommentaarid puuduvad. Ma olen hõivatud.” Seejärel pani ta toru ära.

Väljaande Kyiv Independenti leegioni allikate sõnul ei ole Saša Kutšõnski mehe pärisnimi. Väidetavalt on ta Poolast pärit kuritegeliku ühenduse endine liige Piotr Kapuscinski, kes põgenes pärast mitut seaduserikkumist Ukrainasse.

Ajalehe Kyiv Independent palvel tegid kolleegid uuriva ajakirjanduse grupist Bellingcat piltide võrdluse Saša Kutšõnski fotodest, mille saatsid leegionärid, ja Piotr Kapuściński fotode põhjal Poola meediast. Tulemused kinnitavad järeldust, et fotod on samast isikust.

Poolas otsitakse Kapuscinskit kelmuse eest taga ja teda ähvardab kuni kaheksa-aastane vanglakaristus. Poola Gazeta Wyborcza andmetel on ta varem ajateenistuse läbi teinud.

Ta põgenes Poolast 2014. aastal ja ilmus kaks aastat hiljem välja Ukrainas. Teda uuriti Ukrainas 2016. aasta oktoobris röövimise ja seksuaalse kallaletungi eest, kuid teda süüdistati ainult röövimises. 2016. aasta novembris peeti ta kinni ja veetis üle aasta trellide taga.

Varssavi palus Kiievil 2017. aastal Kapuscinski välja anda, kuid Ukraina võimud teatasid, et mõistavad esmalt tema üle ise kohut.

Kapuscinski ilmus uuesti välja 2021. aasta mais, kui korrakaitsjad otsisid läbi tema sõiduki, kust leiti poolautomaatpüstoli ja kuulid, ning otsisid läbi hoone, mida ta kasutas, leides lõhkeaineid. Teda ähvardas ebaseaduslike relvade omamise eest kuni seitsmeaastane vanglakaristus, kuid ta vabastati peaaegu kohe ligi 2500 dollari suuruse kautsjoni vastu.

Pärast Venemaa sissetungi veebruaris astus Kapuscinski sõjaväeteenistusse, misjärel peatasid kohtud tema kohtuasja ja maksid 2022. aasta mais tagasi kautsjoni.

Tema kriminaalne minevik ei takistanud Kapuscinskit pääsemast Leegioni ja omandamast seal juhtivat rolli. Seadus ütleb, et kõik välismaalased peavad enne Ukraina armeesse minekut läbima taustakontrolli. Pole selge, kas karistusregister on välistav asjaolu.

Ukrainas võivad kodanikud teenida sõjaväes, kui neil on käimas kriminaalmenetlus või ära kantud karistus. Seadus aga välismaalastele ei viita. Nii et kui Ukraina kohus Kapuscinski kohtuasja peatas ja kautsjoni tagasi maksis, kohaldas ta sama normi, mis kehtib ukrainlaste suhtes.

Leegionis nimetab Kutšõnski (Kapuscinski) end koloneliks ja kannab polkovniku õlakuid, selgub sõdurite tunnistustest ja Kyiv Independentile edastatud fotodest. Tegelikult on välismaalastel lubatud teenida Ukraina relvajõududes ainult madalamatel auastmetel, reameeste, seersantide ja allohvitseridena.

Ennast Saša Kutšõnskiks nimetav mees on väidetavalt muutunud aasta algusest kautsjoni vastu kuriteos kahtlustatavast vabaks meheks ja de facto komandöriks kõrgetasemelises Ukraina sõjaväeosas.

Poola meedias ilmunud teadete kohaselt tuntakse Piotr Kapuscinskit Poolas kui „Brodat” (habe), kes oli kunagise riigi suurima maffia, Pruszkówi jõugu mõjukas liige.

Partei Seadus ja Õiglus asepresidendi, praeguse Poola siseministri ja salateenistuse koordinaatori Mariusz Kaminski sõnul oli Kapuscinski grupeeringu sisemise juhtkonna „Wanka” ja „Malizna” parem käsi ning pesi nende eest raha.

Poola meedia teatas, et väidetavalt vältis Kapuscinski vähemalt 71 süüdistust, sealhulgas lunaraha eest röövimine, tehes 2009. aastal Pruszkówi jõugule keskendunud juhtumis „peatunnistajana” koostööd õiguskaitseorganitega.

Aastatel 2010–2011 andis Kapuscinski tunnistusi 1998. aastal mõrvatud Poola politseijuhi Marek Papala mõrvarite vastu. Väidetavalt tunnistas Kapuscinski, et aitas kaht tapjat, üht venelast ja valgevenelast, aidates neil Poolas korterit üürida.

Pärast tema tunnistusi „erinevates organiseeritud kuritegevuse vastastes kohtuasjades” esitati vähemalt 20 inimesele, sealhulgas Pruszkówi jõugu ninameestele ja teistele liikmetele süüdistus organiseeritud kuritegevuses osalemises. Poola meedia andmetel mõisteti üheksa inimest süüdi, samal ajal kui Kapuscinski vastu algatatud kohtuasjad peatati.

Aasta 2020. veebruaris võeti Kapuscinskilt „peatunnistaja” staatus osaliselt seetõttu, et ta ei ilmunud kohtusse ja kui teda kutsuti prokuratuuri ilmuma.

Kutšõnski (Kapuscinski) väidetavate rikkumiste eest Rahvusvahelises leegionis on teda juba mitu korda üle kuulatud. Esiteks Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) poolt pärast ühe Ameerika sõduri relvaga ähvardamist. Sõduri sõnul ei kaasnenud sellele mingeid tagajärgi.

Seejärel tegeles Kutšõnskiga sõjaväeprokuratuur pärast teiste leegionäride tema vastu esitatud kaebusi, vahendavad Kyiv Independenti õiguskaitseallikad. Kaebused puudutasid võimu kuritarvitamist, pettust ja kallaletungi. Kutšõnski eitas süüdistusi ja jätkas oma ametis. Uurimine aga käib.

Saša Kutšõnski tegevuse uurimine puudutab muu hulgas sõdurite saatmist enesetapumissioonile Luganski oblasti võtmelinnas Severodonetskis, mille Venemaa väed juuni lõpus hõivasid.

Ajalehega Kyiv Independent vestelnud Brasiilia võitleja sõnul olid Kutšõnski käsud vastuolulised. Alguses valmistus brasiillase üksus kaks nädalat lõunapoolses Zaporižja oblastis demineerimismissiooniks. Juuni alguses, paar päeva pärast missiooni, viidi nad ootamatult teise kohta. Kutšõnski käskis neil minna Luganski oblasti idaosas asuvasse Severodonetskisse ja hoida positsiooni vaenlase rindejoone lähedal.

Sõja ühte peamisse lahingutsooni minek oli väga erinev demineerimismissioonist. See poleks olnud probleem, kui nad oleksid olnud selleks valmis, ütles Brasiilia ohvitser, kuid nad ei olnud seda.

„Olime kaks nädalat valmistanud ette neid mehi, kellel oli kõikvõimalik väljaõpe, metallidetektorid ja miinidevastased… ja nüüd saadate meid tööstuspiirkonda linnalahingusse. Saša, see on hull,” meenutab leegionär oma juttu komandörile.

„Ma saan aru. Olen seal teiega, aga see on käsk,” vastas Kutšõnski.

Brasiilia võitleja asus kavandama Severodonetski operatsiooni, kuid ei Kutšõnski ega teine ​​komandör Taras Vashuk ei andnud talle kohapealse olukorra kohta teavet – mida nad ka oleksid pidanud tegema. Selleks ajaks oli Severodonetsk raskete lahingute epitsenter. Ukraina väed taganesid paar nädalat hiljem linnast.

„Paljudele küsimustele ei vastatud, näiteks kus olid omade üksused,” ütles Brasiilia ohvitser.

Alles hiljem sai ta teada, et just sellele missioonile saadetud eelmine rühm sattus Ukraina enda sõdurite tule alla. Veel üks Brasiilia leegionär sai surma ja nad pidid taganema.

„Sattusime lahinguväljale teadmata, mis toimub,” ütles ohvitser.

„Sain aru, et need m****d ei lase meil planeerida,” ütles ta Saša ja Tarasi kohta. „Nad tõid meid lihtsalt sinna, paiskasid meid sinna võitlema, saatsid meid sinna surema.”

Kohale jõudes andis Ukraina eriüksuslane neile ülevaate. Ta ütles brasiillasele, et Ukraina väed on nende teel olevates hoonetes, kuid neil puudub nendega side, nii et nad tulistavad kõiki, kes läbi murravad.

„Mida kuradit? Kuidas me läbi saame? Need (Ukraina) tüübid tulistavad meid?” küsis brasiillane.

„Jah see on õige. Peame end peitma,” ütles Ukraina sõdur talle.

Nad veetsid seal planeeritud kahe päeva asemel neli päeva. Neil said toit ja vesi otsa ning nad palusid rotatsiooni, kuid Kutšõnski, kes nad sinna saatis, ei vastanud.

„Keegi ei maganud, kõik olid üliväsinud. Mõned mu poisid olid veepuuduses ja üks vigastatud. Ja me seisime seal. Siis kadus ühendus Sašaga (Kutšõnskiga),” ütles ta.

Siis võttis keegi võõras inimene raadio teel nendega ühendust, öeldes, et uus grupp on teel. Sõdurid saabusid, kuid lahkusid keset ööd midagi ütlemata. Järgmisel päeval tuli nende asemele teine ​​meeskond.

Brasiillane usub, et Kutšõnskil polnud nende välja aitamiseks plaani.

„Hulk amatööre, kes mängivad inimeste eludega,” ütles brasiillane üksuse juhtkonna kohta. Tema juttu enesetapumissioonidest kinnitavad ka teised sõdurid – nii vestlustes Kyiv Independentiga kui ka ametlikes tunnistustes, mille nad presidendi kantseleile esitasid.

Brasiillasest rühmajuht ja paar tema sõdurit said vigastada, kuid jäid ellu. Pärast Severodonetskist evakueerimist otsustas enamik võitlejaid leegionist lahkuda. „Me ei jää siia kuramusse võitlema. Me lahkume,” meenutas brasiillane nende sõnu. Brasiilia võitleja üksus pole ainus, kes pettunult leegionist lahkus.

Juuni alguses toimunud Severodonetski lahingu ajal said leegionärid Kutšõnskilt vastuolulise ülesande: sõita oma baasist Luganski oblasti rindelinnas Lõssõtšanskis kohalikku kaubanduskeskusesse ja võtta poodidest kaupu.

„Kuulsin otse Saša Kutšõnski korraldust oma üksuse sõduritele tungida kaubanduskeskusesse, koguda võimalikult kiiresti kokku mööbel ja elektroonika ning kõikvõimalikud väärisesemed,” kirjutas üks Kanada võitleja oma avalduses pärast vahejuhtumit.

Ajalehe Kyiv Independent saadud sõdurite ametlike tunnistuste kohaselt käskis „Saša” ka alluvatel võtta kõik, mis neile meeldib: kingad, naisteriided, ehted, käekellad ja elektroonika.

Paljud sõdurid kuuletusid, kuna nad on professionaalse sõjaväelise taustaga ning ei sea ülemuste käske kahtluse alla.

„(Tavaliselt) peaksite ütlema „jah, härra” ja tegema selle ära. Sest sa usud, et su komandör teab, mida ta sul teha palub… Sa lihtsalt eeldad, et see tegevus on seaduslik ja sa lähed selle peale. Te ei tohiks seda kahtluse alla seada,” ütles brasiillasest leegionär ajalehele Kyiv Independent.

„Kohalikud nägid, kuidas me mööblit laadisime, mis tekitas minus ebamugavust. Tundus, et me röövime neid. Ma ei tulnud selle pärast Ukrainasse,” seisab Columbia maakonna sõduri tunnistuses.

„Kaubanduskeskuse lähedal olid kohalikud elanikud, kellest üks seda nähes sõimas ja teised vaatasid meid etteheitvalt ja hukkamõistvalt. Ma ei tea, kas see oli seaduslik või mitte, aga mul oli häbi täita Saša Kutšõnski käsku ja viia kauplustest mööblit ja väärisesemeid sõjas kannatanud kohalike elanike silme all,” kirjutas oma avalduses üks prantsuse leegionär.

Mõned sõdurid keeldusid käsku täitmast.

Väljaande Kyiv Independent poolt saadud videos võib kaubanduskeskuses kuulda mõnda välismaalast, kes seab kahtluse alla „Saša” käskude seaduslikkuse.

„Meid ei saa mingil juhul pidada rüüstajateks. Me ei seisa selle eest,” on kuulda inglise keelt kõnelevat sõdurit.

Seejärel ütleb ta rahvahulgale, et ta ei jää varastatud kauba juurde ja läheb alla ootama, kuni auto ta peale võtab ja tagasi baasi sõidutab. „Saša” vihastas sõdurite keeldumise peale tema korraldusi täita.

„Kuule, (ära sea mulle tingimusi). See on käsk jääda siia ja oodata komandöri. See on käsk. Sa saad aru? Käsk. See on sõjavägi,” ütles Poola komandör vene keelt purssides.

„Ma ei pea seda korraldust seaduslikuks. Me ei pea seda arukaks,” vastas sõdur.

Video lõpeb sellega, et sõdur ütleb oma kaaslastele: „Lähme trepist alla, poisid. Me ei mängi neid mänge.”

Leegionäride sõnul tellis Kutšõnski sarnaseid rüüstamisi korduvalt ja ka Ukraina sõduritel kästi osaleda.

Leegionärid ei tea, kuhu esemed saadeti. Ajalehe Kyiv Independent hangitud videos on kuulda üht sõdurit vene keeles ütlemas, et kaubanduskeskusest kaasa võetud mööbel ja elektroonika on mõeldud nende üksuse peakorterisse Kiievis.

Leegionäride sõnul olid nad regulaarselt tunnistajaks nende arvates kahtlastele relvatehingutele. „Auto tuleb, autod lähevad, relvakastid tulevad, relvakastid lähevad,” ütles üks Ameerika sõduritest.

Vaatamata sellele, et leegioni relvaruumid olid täis kõikvõimalikku raskerelvastust ja laskemoona, ei saanud sõdurid neid oma kätte.

„Minu Severodonetskis viibimise ajal saabus kaitsevärvides tsiviilsõiduk, milles olid termokaamerad,” kirjutas Columbia sõdur oma tunnistuses. „Neid ei jagatud sõduritele, kuna need väidetavalt puudusid. Pärast seda tegi Saša Kutšõnski Rahvusvahelise leegioni sõduritele ettepaneku need termokaamerad välja osta hinnaga 300 dollarit tükk.

„Ma arvan, et Saša Kutšõnski tekitas kunstlikult mulje laskemoona puudusest, et ebaseaduslikult rikastuda, pakkudes seda võitlejatele (raha eest) justkui iseendalt,” kirjutas teine ​​Columbiast pärit võitleja oma tunnistuses.

Võitleja sõnul kahjustasid kaks tema kaassõdurit oma kuulmist kõrvaklappide puudumise tõttu, mille kohta ta teadis, et nad olid olemas Kutšõnski kontrolli all olevas relvaruumis.

Sõdurid ütlevad, et Kutšõnski võttis ära osa laskemoonast, mille nad vabatahtlikelt ja annetajatelt iseseisvalt hankisid. Nad nimetasid seda „Saša maksuks”.

„Nii et sa pead andma Sašale, mida ta tahab. Ja siis saate (ülejäänud) kraami oma kaaslastele anda,” ütles üks Ameerika sõduritest. „Kõik tundub lihtsalt näitemänguna. See on väga imelik. See tundub (organiseeritud) ärina.”

Sama juhtus ka teise Ameerika sõduriga. Tema saadetis jõudis baasi, kui ta oli missioonil. Kui ta tagasi tuli, olid mõned pakid kadunud.

„See oli meie meeskonna jaoks märgistatud. Põhimõtteliselt, lihtsalt, poolt asjadest enam polnud seal.”

Välissõdurid ütlevad, et nad ei soovinud Rahvusvahelise leegioni jamasid avalikustada ja püüdsid probleemi kulisside taga lahendada.

Esmalt kaebasid nad oma komandöridele, seejärel ametivõimudele ja lõpuks jõudsid presidendi kantseleini. Kuna leegion loodi Zelenski käsul, lootsid välisvõitlejad tema administratsiooni toetusele, kuid nad ei saanud sealt palju abi.

Ajalehe Kyiv Independent allikate sõnul juhivad presidendi kantseleis Zelenski eest leegioni kaks inimest. Need on riikliku julgeoleku ekspert Vitali Martõnjuk ja büroo asejuht ja luureagentuuri GUR endine töötaja Roman Mašovets.

Presidendi kantselei ei vastanud Kyiv Independenti kommentaaritaotlusele.

Presidendi kantseleile kaebamine ei õnnestunud. Asjad läksid sõdurite sõnul veelgi hullemaks, kuna leegioni juhtimise pärast häirekella löönud inimesed hakkasid tundma survet ja saama ähvardusi.

Vahepeal lahkusid paljud võitlejad üksusest väidetava halva juhtimise ja bürokraatia probleemide tõttu. Leegion ei soovinud mõnega neist ametlikku lepingut sõlmida.

„Seal olid tõesti head eriüksuste mehed. Tähendab, mitte tavasõjaväelased. Paljud erivägede mehed ütlesid sõna otseses mõttes: „Ei, aitäh. Me ei saa enam niimoodi töötada”,” ütles üks Ameerika sõdur.

Üksusse jäänud soovivad, et see aitaks Ukrainal Venemaa vastu seista. Nende arvates tuleb leegioni tõhusaks toimimiseks reformida juhtimist.

„Mul on väga-väga-väga meeldiv kogemus kõigi Ukraina sõjaväelastega peale Saša ja Taraside” ütles üks Ameerika sõduritest. „Ma olen alati suu kinni hoidnud. Aga inimesed nagu Saša, diskrediteerivad seda kõike,” sõnas ta.