Ukraina tuumajaama töötajad räägivad, et olukord on väga hull – katastroofist pole asi kaugel

Reedel Ukraina lõunaosas asuva Zaporižja tuumajaama lähedasest linnast Energodarist lahkunud tuumajaama töötajad Natalia ja Tatjana räägivad, et neljapäeval oleks võinud juhtuda Euroopa suurim tuumakatastroof alates Tšernobõli omast 1986. aastal.

Nimelt oli katkenud kõrgepinge elektriühendus jaamaga esimest korda ajaloos. Jaamas tuli käivitada diiselgeneraatorid, et hoida töös jahutus- ja turvasüsteemi, vahendab Ilta-Sanomat.

Selle häire tõttu lülitati kaks reaktorit lahti, mille tulemusel kadus elekter Venemaa poolt okupeeritud Ukraina lõunaosast. Reedel hakkas jaama uuesti elektrit võrku tootma.

Jaama töö taastasid ukrainlastest töötajad. Töö oli eluohtlik, rääkis Tatjana, kes töötas jaamas telefonispetsialistina kuni puhkuse alguseni augusti keskpaigas.

Reedel otsustasid Tatjana ja Natalia lahkuda oma kodulinnast, kuna sinna jäämine on muutunud liiga ohtlikuks. Tatjana räägib, kuidas linna pommitatakse, inimesi röövitakse ja venelased varastavad inimeste asju.

Laupäeval olid naised Zaporižjas, kustkaudu inimesed Ukraina lõunaosast põgenevad. Tatjana väitel kadus elekter Vene vägede pommitamise tagajärjel. Tema väitel pommitavad Vene väed tuumajaama ja tuumajäätmete hoidlaid. Põhjus pole teada.

Pommitatakse tankide ja relvadega, mille nime ei tea, rääkis Tatjana. Terve linn kardab oma elu pärast.

Ukraina on väitnud, et Vene väed pommitavad ukrainlaste positsioone jaama ümbruses. Venemaa omakorda väidab, et jaama pommitavad Ukraina väed.

Tatjana ja Natalia räägivad, et linna on hõivanud Vene sõjaväelased, kes on rahvuselt venelased, mordvalased ja burjaadid.

Venelased on varjunud jaama pommivarjenditesse, kuhu ukrainlastest töötajaid sisse ei lasta. Jaama on saabunud ka Vene energiafirma Rosatomi venelastest tehnikud.

Tatjana sõnul väidavad venelased, et nende töötajad suudavad jaama käigus hoida, aga nii see tegelikult pole. See on keeruline jaam ja vajab vastavaid spetsialiste.

Tatjana sõnul on paljud tuumajaama ukrainlastest töötajad põgenenud, aga paljud on ka jäänud. Nad tunnevad kohustust jaama käigus hoida. Jaam toodab 20 protsenti Ukraina elektrist.

Satelliidipiltidelt on näha, et Vene väed on paigutanud lõhkeaineid jaama territooriumile. Tatjana sõnul on sõjatehnikat paigutatud ka reaktorite lähedusse. Seal on tankid, soomukid ja muud relvad.

Ohule vaatamata jäi Tatjana abikaasa linna edasi. Ta töötab tuumajaama allhankefirmas. Tatjana sõnul peab keegi raha teenima. Kui oht kasvab, lahkub ka tema.

Natalia 70-aastane ema jäi samuti Energodari. Ta polnud nõus lahkuma oma terviseprobleemide tõttu.

Naiste väitel on linn pooleldi hävinud. Kõik, kes on suutnud, on põgenenud. Jäänud on vaid vanurid, tuumajaama töötajad ja need, kel pole olnud võimalust lahkuda.

Kolmas põgenenud naine, Jelena rääkis, et tema mees jäi jaama tööle. Ka Jelena rääkis, et venelased on paigutanud relvastust reaktorite lähedusse ja et venelased on võtnud kasutusele reaktori pommivarjendi.

Jelena ahkus linnast koos teismelise tütrega, kuna pommitamine läks üha suuremaks. Ta ei tahtnud, et tütar alustab uut õppeaastat vene koolis.

Jelena sõnul on paljud Vene sõdurid tulnud koos peredega ja elavad tühjaks jäänud majades, mille omanikud on Energodarist lahkunud. Jelena ei osanud öelda, kas Ukraina pommitab linnas olevaid Vene vägesid. Pommitamine käib öösel.

Igal juhul on linnas olla väga ohtlik. Jelena jätkas Zaporižjast teekonda Kesk-Ukrainasse Poltaavasse. Aga sealgi pole ohutu, ilmselt liigutakse edasi Poolasse.

Kommentaarid
(Külastatud 1,149 korda, 1 külastust täna)