Täbar lugu: Ukraina avaldab Rooma paavstile survet, aga paavst ei võta vedu

Ukraina valitsus avaldab Vatikanile survet, et paavst Kiievisse visiidile meelitada, aga paavst ei taha vedu võtta.

Välja on pakutud aeg enne 13. septembrit, mil paavst kavatseb külastada Kasahstani, vahendab ilfattoquotidiano.it.

Paavst Franciscus eelistaks külastada nii Kiievit kui Moskvat, et vahendada rahuläbirääkimisi.

Ukraina on avaldanud paavstile survet mitme kuu vältel. Paavst on väljendanud solidaarsust ukraina rahvale. Ta on hukka mõistnud Vene armee poolt põhjustatud vägivalla ning kannatused. Ta on saatnud Ukrainasse humanitaarabi jagama oma kardinale.

Paavst ei jaga aga täielikult Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski poliitikat. Franciscus, kes kutsus Vene patriarhi mitte olema „Putini altaripoiss” keeldub olemast ka Lääne käepikendus. Paavstile tahetakse peale sundida käsitlust, et Ukraina on sõjas ohver, Putin on koletis ning Vene riik tuleb suruda seisu, kus ta pole võimeline kedagi ründama. Selle käsitluse eelduseks on aga igasuguse konfliktile „eelnenud” tegevuse kaotamine.

Paavst ei taha aga muutuda ei Venemaa ega Lääne mängukanniks. Ta ei taha osaleda vesternis, kus šerifil on õigus hävitada pahade jõuk.

Paavst näeb sõda Ukrainas kui laiemat konflikti Venemaa ja Lääne vahel. Tema hinnangul pole mõtet varjata asjaolu, justkui NATO poleks laienenud pärast NSV Liidu lagunemist, mille tulemusel ulatub NATO Venemaa piiride äärde. Ajal, kui USA arvas, et suudab korraga alistada nii Iraagi kui Afganistani, taheti ka Ukraina liita NATO-ga. Selle protsessi aga peatasid Saksamaa ja Prantsusmaa.

See oli aeg, mil Lääs hakkas haukuma Venemaa ukse all, nagu on märkinud Franciscus. Selle tulemus oli Venemaa ümber piiramine ja alandamine. Franciscus on öelnud, et ta ei õigusta Venemaa tegevust, aga ära ei saa unustada laiemat pilti.

Ukraina on käinud paavstile peale, aga paavst ei taha, et talle ette öeldakse, mida ta peab tegema.

Paavst on juba korduvalt mõistnud hukka Venemaa rünnaku,. Samas ei jaga ta Ukraina poliitikat, mis on suunatud sõja jätkamisele kuni võidu saavutamiseni. Vatikani välisminister, kardinal Parolin on korduvalt märkinud, et agressioonile vastuseis on õigustatud, aga see peab olema „proportsionaalne”. Teiste sõnadega: sõjategevuse kontrollimatu jätkamine koos tagajärgedega terve maailma jaoks on vastutustundetu.

Ukraina provokatiivne tegevus Vene sihtmärkide ründamisel võib viia sõjategevuse eskaleerumiseni, mis võib tõmmata sõtta NATO. Juba kevadel tahtis president Zelenski suruda Läänele peale lennukeelutsooni Ukrainas, mis tähendanuks NATO lennukite osalemist sõjas. Sõjategevuse laiendamise asemel soovib paavst selle piiramist. Zelenski on öelnud, et relvad saab maha panna alles siis, kui Vene väed on igalt poolt Ukrainast välja aetud (kaasa arvatud 2014. aastal okupeeritud Krimm ja Ukraina idaosa).

Paavstil on raske külastada Kiievit, ilma visiidita Moskvasse. Lõpuks tahab paavst ise otsustada, mida teha. Küll on ta veendunud, et käes on uus maailmakorraldus, kus tuleb arvestada kõigi osapoolte huvidega.

Kommentaarid
(Külastatud 631 korda, 1 külastust täna)