Venemaa ja selle juhi Vladimir Putini viimase aja tegevuses on otsitud hulluse märke, aga soomlasest asjatundja lükkab selle ümber. Soome endine Venemaa suursaadik Mikko Hautala on näinud märke muutusest juba viimase 10 aasta jooksul.
Venemaa poliitikat lähedalt näinud Mikko Hautala kirjutab USA väljaandes Foreign Policy oma arusaamast Venemaa tegelike eesmärkide kohta Ukraina sõjas.
Hautalat peetakse üheks informeeritumaks Venemaa ja Putini tundjaks. Aastast 2020 töötab Hautala Soome suursaadikuna USA-s Washingtonis. Enne seda oli ta suursaadik Moskvas aastatel 2016-2020.
Lisaks on Hautala töötanud president Sauli Niinistö välispoliitika nõunikuna ja Soome suursaatkonnas Kiievis.
USA teatakse Hautalat kui üht parimat Venemaa asjatundjat. Suursaadik on öelnud, et on kohtunud Putiniga kümnel korral.
Foreign Policy analüüsi kohaselt on juba pikemat aega olnud märke, et „Moskva sihib oma rünnakuga midagi suuremat”.
Samuti ütleb Hautala väljaandele, et näeb Venemaal praegu põhimõttelist muutust nii ühiskonnana, poliitilise süsteemina kui ka majandusena. Tema sõnul on sellele olnud viiteid juba aastaid.
„Kui vaadata viimast kümmet aastat, mil olen väga aktiivselt venelastega tegelenud, siis üks olulisemaid jooni, mida olen märganud, on olnud nende kinnisidee ajaloo ja piiridega seoses,” ütleb Hautala.
Lisaks on Venemaal suursaadiku sõnul juba pikka aega olnud väga põhimõtteline suhtumine ideesse, et nüüd on kujunemas uus multipolaarne maailmakord.
Hautala usub, et Venemaa püüab Euroopa ja USA asemel edaspidi üha rohkem koostööd teha Hiina ja teiste globaalsete tegijatega. Nad usuvad, et nüüd on toimumas suured muutused, Lääs nõrgeneb ja asemele tuleb uus Venemaad soosiv jõudude tasakaal.
Suursaadik näeb Ukraina sõjas sarnasusi Jossif Stalini algatatud Soome Talvesõjaga. Putin, nagu ka Stalin, eeldas alguses, et tema sõda kestab vaid nädalaid, kui mitte päevi. Nüüd on ukrainlased, nagu ka soomlased omal ajal tõestanud, et need tõekspidamised on väärad. Mõlemal juhul on Kreml pidanud maksma oma väärhinnangu eest ränka hinda.
Samas rõhutab Hautala, et Venemaa juhtkonna meelsus on praegu oluliselt teistsugune kui Stalini ajal. Ta usub, et Ukraina sõda võib vaadelda osana Kremli pikaajalisest plaanist lõplikult Läänest eemalduda.
Hautala sõnul on see muutus välispoliitikas nii sügav, et ta usub, et see ulatub Putini administratsiooni piiridest väljapoole. „Isegi kui Moskvas asjad mingil põhjusel muutuvad, on mõte, et Venemaa pärast seda lihtsalt „tuleks mõistusele” minu meelest liiga lihtne,” täpsustab Hautala.
Suursaadik vaidleb vastu väidetele, et Ukraina sõda on vaid Putini „hulluse” küsimus. „Ma arvan, et ta on täiesti ratsionaalne juht. Siis võib muidugi kahelda, kas tema maailmapilt on õige. Aga ma ei läheks nii kaugele, et ütleks, et ta on mõistuse kaotanud,” märgib Hautala.
