Rünnak Krimmi lennuväebaasile oli Vene õhujõudude jaoks suurim kaotus alates teisest ilmasõjast. Kuigi Venemaa väitis, et tegemist oli õnnetusega, arvatakse, et selle taga olid Ukraina relvajõud.
Samas pole teada, kes ja kuidas seda tegi. Ukrainal võivad olla üksused Krimmis või on selle taga mõni uus relvasüsteem, kirjutab Washington Post.
Teisipäeval, 9. augustil kärgatas Krimmis Sakõ lennuväebaasis vähemalt 9 plahvatust. Hävis vähemalt 8 Vene sõjalennukit, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hinnangul oli neid 9. Kasutuskõlbmatuks muutus osa lennuradasid.
Soome Aleksanteri-instituudi külalisteadur Ilmari Käihkö ütles, et tegemist on Venemaa õhujõudude jaoks suurima kaotusega alates teisest ilmasõjast.
Ukraina on alustanud riigi lõunaosas vasturünnakut, mille eesmärk on tagasi võita Hersoni linn. Seni on vasturünnak kulgenud aeglaselt, vahendab MTV.
Käihkö sõnul ei tohiks ühte rünnaku ülehinnata, aga see mõjutab olukorda lõunarindel. See ei lõpeta Käihkö sõnul Venemaa rünnakuid, aga mõjutab Venemaa tegevust Ukraina lõunaosas, kuna sellest baasist on käidud Ukrainat ründamas.
Käihkö sõnul on Venemaal piisavalt lennukeid, et asendada kümmekond hävinud lennukit, aga mõju võib olla suurem, kui lennuvälja taristu on hävinud.
Iga lennuk maksab vähemalt kümneid miljoneid, nii et rahaliselt on see suur kaotus, ütles Käihkö. Venema suudab need aga kiiresti asendada. Kui on hävinud taristu, laskemoon ja lennukibensiin, siis seda on raskem taastada.
Rünnaku ümber on tekkinud salapära, sest Ukraina ei tunnistanud selle tegemist. Ka Venemaa ei väitnud, et selle taga oli Ukraina. Vene relvajõudude andmetel oli tegemist mingisuguse õnnetusjuhtumiga.
Kolmapäeva õhtul aga kirjutas Washington Post viitega Ukraina allikatele, et rünnaku taga oli Ukraina. Pole aga teada, kuidas seda tehti ja milline Ukraina üksus seda tegi.
Käihkö sõnul on suur tähendus rünnakul asjaolu, et Ukraina pole varem nii kaugel rindest olnud võimeline rünnakuid korraldama. Kui tegemist on raketirünnakuga, siis oli see palju kaugemal kui 80 kilomeetrit, mis on Ukrainale antud HIMARS süsteemide laskekaugus.
Raketisüsteemid võimaldavad aga välja lasta palju suurema laskekaugusega rakette. Pole aga teada, et Ukrainal oleks suurema laskekaugusega rakette. USA on avalikult olnud vastu suurema laskekaugusega rakettide tarnimisele Ukrainasse. USA kardab, et sellised rünnakud võivad sundida Venemaad sõjategevust laiendama.
Käihkö sõnul pole võimatu, et Ukraina on kusagilt saanud pikema laskeulatusega rakette. Pole võimatu, et Ukraina on ise loonud mingi uue raketisüsteemi. Samas on ka võimalik, et rünnak on sooritatud sealtsamast lähedalt Krimmist seal paiknevate Ukraina üksuste poolt. Ukrainast on antud mõista, et rünnaku taga olid eriüksused või partisanid ja et rünnak viidi läbi Ukraina enda relvadega. Praegu pole aga asjas täit selgust.
Võimalik, et rünnakuks kasutati mingit muud süsteemi, näiteks Ukraina enda Neptune raketisüsteemi, millega lasti kevadel põhja Venemaa Musta mere lipulaev Moskva.
Kui aga rünnak pandi toime lennukilt, näitab see Vene õhutõrje nõrka taset. Seegi variant pole võimatu.
Ukraina on varemgi tunginud Venemaa territooriumile kopterite ja Bayraktari droonidega, aga need rünnakud olid sõja alguses ja nende puhul kasutati üllatusmomenti.
Igal juhul mõjutab Sakõ baasi ründamine Venemaa tegevust lõunarindel. See sunnib Venemaad mõtlema, kuidas kasutada üksuseid Krimmis. Venemaa on seni arvanud, et nende õhutõrje suudab kaitsta Ukraina rünnakute eest.
Ööl vastu eilset neljapäeva oli kuulda plahvatusi Valgevenes Ziabrjauka õhuväebaasis Ukraina piiri ääres. Seda baasi kasutab Vene lennuvägi.
Praegu pole veel teavet rünnaku tagajärgede ja selle toimepanija kohta, aga kui selle taga on samuti Ukraina, siis on tegemist esimese rünnakuga Valgevenesse alates sõja algusest. Valgevene üksused pole veel sõtta kaasatud, aga Valgevene territooriumi kasutatakse rünnakute tegemiseks.
Ukraina eesmärk on ilmselt anda Valgevenele mõista, et ei tohi anda territooriumi Vene vägedele kasutamiseks ja mitte mingil juhul ei tohi Ukrainat rünnata, leiab Käihkö.
