Hersoni oblastis pole märke Ukraina vastupealetungist – miks see nii on?

Ukraina pidi alustama juba mitu kuud tagasi vastupealetungi riigi lõunaosas Hersoni oblastis, aga seni pole seda toimunud. Hersoni oblastis pole Ukraina vastupealetungist mingeid märke.

Lääne luure ja analüütikud on mitmeid nädalaid prognoosinud, kuidas Ukraina vallutab kohe tagasi Hersoni linna ja selle ümbruse. Kuid rindejoone lähedal asuvates kaevikutes ei anna miski märku Ukraina  pealetungist, vahendab Washington Post.

45-aastane Ukraina 63. mehhaniseeritud brigaadi võitleja Juri räägib, kuidas Vene poolelt antakse tuld üha intensiivsemalt ja seda tuleb igast suunast. Öösel tegutseb Vene luure ja olukord muutub üha pingelisemaks.

Hersoni tagasivõtmine oleks suur löök Vene presidendile Vladimir Putinile. Oblasti kaudu saab vett Krimmi poolsaar. Krimmis tekkis veeprobleem pärast selle okupeerimist 2014. aastal. Herson on ühtlasi oluline pidepunkt Vene vägede jaoks, et liikuda edasi Odessa poole.

Aeg hakkab aga otsa saama, et täita president Volodõmõr Zelenski poolt püstitatud eesmärk võtta Ukraina aasta lõpuks tagasi. Praegune olukord näitab, et kurnav sõda võib venida väga pikale. Inimesed, kes on Hersoni oblastist põgenenud räägivad, et Vene armee toob kohale täiendusüksusi ning see muudab inimesed murelikuks.

Ukraina Krivõi Rihi sõjaväeringkonna ülem Oleksandr Vilkul ütles, et Vene väed on end korralikult kindlustanud. Samuti on terve rindejoone ulatuses toodud juurde suurtükke.

Ukraina armee, millel on puudus nii suurtükkidest kui soomustehnikast on fokuseerinud operatsioonidele rindejoonest eemal vaenlase tagalas. Üks osa sellest oli eelmisel nädalal korraldatud üllatuslik rünnak Krimmis asuva lannuväebaasi vastu.

Edu, mis Ukraina vägedel oli viimastel kuudel Hersoni suunal, kui suudeti ära võtta mõned külad, on praeguseks kadunud. Tegemist on avatud territooriumiga, mis muudab rünnaku väga keeruliseks. Teed, mis viivad rindejoone suunas on Vene rakettide Orlan poolt auklikuks lastud. Juri räägib, et kuhugi pole varjuda. Tema üksusel on tankitõrjerelvad ja 1944. aastal toodetud Vene automaatrelvad – nende abil püütakse rindejoont hoida.

Ukraina sõjaväeline juhtkond ei taha vasturünnaku tähtaegadest rääkida, aga nad märgivad, et Läänelt oleks selle jaoks vaja palju rohkem relvi. Ukrainal puudub võimekus rünnata ligi 2000 kilomeetri pikkuse rindejoone ulatuses, tunnistas üks Ukraina julgeolekuametnik. „Olgem ausad, Ukrainal pole praegu piisavalt relvi vasturünnakuks,” ütles üks Ukraina valitsuse julgeoleku- ja kaitsenõunik, kes soovis jääda anonüümseks. Ta märkis, et Ukrainal on küll võimalik saavutada tulemusi, aga seda oskusliku strateegilise planeerimise, mitte rünnaku tulemusel. Vene vägedele on sõjaliselt väga raske vastu saada.

Käesoleval nädalal antud intervjuus ütles Ukraina sõjaväejuht kindralmajor Dmõtro Martšenko, et väikestes kogustes saabuva Lääne sõjalise abiga on väga raske korraldada vasturünnakuid. Samas avaldas ta lootust, et olukord võib muutuda.

„Kui me aga saame korralikult abi, siis saab vasturünnak olema väga kiire,” ütles Martšenko intervjuus väljaandele RBC. Ta kutsus inimesi Hersonis olema kannatlikud ja lisas, et vasturünnakuga ei lähe enam kaua aega.

Viimastel päevadel on Vene väed alustanud uut pealetungi Ukraina idaosas. Ukraina kaitseministri nõunik Juri Sak ütles, et olukord muutub väga kiiresti, sest vaenlane tungib peale ja Ukraina peab muutma oma taktikat ning manöövreid. Saki sõnul plaanid pidevalt muutuvad.

Ukraina Lõuna sõjaväeringkonna pressiesindaja Natalia Humeniuk ütles, et vastupealetung on juba alanud, aga sellisel viisil, mis on võimalik. Tema sõnul liigutakse vähehaaval edasi ja sõda on oma olemuselt hübriidsõda.

Ukrainas on isegi spekuleeritud, et jutt vastupealetungist oli tegelikult osa infosõjast, millega püüti nõrgestada Venemaa pealetungi riigi idaosas. Venemaa läkski selle õnge ja tõi Ukraina idaosast lõuna poole ainuüksi viimase nädalaga ligi 3000 võitlejat. Dnepri jõest lääne pool on kokku 15 000 Vene võitlejat. Enamus neist on Vene eliitüksused, mis aitavad ülejäänud üksustel vastupanu osutada.

Hersoni oblastist lahkunud inimesed räägivad, et Vene väed on asunud seal piirkonnas end kindlustama. Nüüd kardetakse, et Vene väed võivad seal ise alustada vasturünnakut. Samas ei pruugi Vene vägedel olla seal piisavalt võimekust suureks pealetungiks. Samuti loodetakse Ukrainas, et edasi liikuvaid Vene vägesid on võimalik peatada USA-lt saadud raketiheitjatega HIMARS. Rünnakuga Krimmis näitas Ukraina, et on võimeline korraldama rünnakuid Vene vägede vastu.

Ukrainal on aga järjest vähem jäänud aega omaenda vastupealetungiks. Oktoobris algab vihmane periood, mil on sõjaväega edasi liikumine väga keeruline.

Oma vähese relvastusega üritab Ukraina kasutada hübriid-taktikat. Hersonis pole paljud inimesed okupatsiooniga rahul. Vene sõjaväelasi näeb seal vähe, kuna kardetakse rünnakuid. Vene julgeoleku- ja politseitöötajad on hirmust HIMARS-i rünnakute ees sisustanud oma baasid haiglatesse ja muudesse avalikesse kohtadesse.

Arvestades rünnakut Krimmis on Vene olukord Hersonis väga ebakindel. Ukrainlased loodavad, et Venemaa tõmbab ise väed Hersonist välja. See aga läheb vastuollu Venemaa eesmärgiga hõivata kogu Musta mere rannik kuni Moldovas asuva Transnistriani välja. Märgitakse, et Venemaa on valmis oma sõdureid ohverdama isegi siis, kui sellega ei saavutata suuremat kasu. Ukrainas märgitakse, et seal inimesi niimoodi kahurilihana ei kasutata.

Venemaa jaoks on vähem ohtlik Dnepri jõe idakaldal asuv osa Hersoni oblastist. See territoorium on vajalik, et luua maismaaühendus Krimmiga ning varustada Krimmi veega.

Rünnaku esimestel päevadel purustasid Vene väed tammi, mis oli sinna ehitatud selleks, et takistada vee pääsu Krimmi pärast 2014. aastat. Pärast seda muutus põllumajandus Krimmis väga raskeks ja vee saamiseks tuli kulutada palju raha. Arvatakse, et Vene president Putin sellest piirkonnast niisama lihtsalt ei loobu.

Kuigi Ukrainal on piisavalt võitlejaid, et korraldada vasturünnak räägib kaitseministri nõunik Juri Sak, et ilma korraliku relvastuseta on väga riskantne inimesi surma saata, kui edu võimalused on väiksed.

Mõned Ukraina üksused on juba kaotusi kandnud. Ukraina 28. mehhaniseeritud brigaad on riigi lõunaosas võidelnud 6 kuud ja peatanud Vene vägede pealetungi Mõkolaivi linna juures. Vaatamata sellele, et tegemist on ühe kogenuma ja paremini relvastatud väeosaga, on see kandnud suuri kaotusi. Juuli lõpus hukkus brigaadi ülem Vitali Huljajev. Nüüd tahavad võitluskaaslased tema surma eest kätte maksta ja Hersoni tagasi võtta.

Kommentaarid
(Külastatud 1,791 korda, 2 külastust täna)