Külm talv aitas Venemaal jagu saada nii Napoleonist kui Hitlerist. Nüüd loodab Venemaa president Vladimit Putin samuti talve peale, et saavutada kokkulepe talle soodsatel tingimustel.

Sellest räägivad Kremlile lähedal seisvad allikad, et Venemaa on teinud panused talve peale, vahendab Reuters.

Ukraina aga mingeid läbirääkimisi Venemaaga enne ei alusta, kui Vene väed pole Ukraina territooriumilt lahkunud.

„Meil on aega, võime oodata,” ütles üks Venemaa võimudele lähedal seisev allikas, kes keeldus oma nime avaldamast, kuna tal ei ole luba meediaga rääkida. „Eurooplastele tuleb raske talv. Võime näha proteste, rahutusi. Mõned Euroopa liidrid võivad Ukraina toetamise jätkamise üle järele mõelda ja arvata, et on aeg kokkuleppeks.”

Teine Kremlile lähedane allikas ütles, et Moskva arvab, et juba on märgata Euroopa ühtsuse kõikumist, ning eeldas, et see protsess talveraskuste puhul kiireneb.

„See on tõesti raske, kui see (sõda) venib sügisesse ja talve. Seega on lootust, et nad (ukrainlased) paluvad rahu,” ütles allikas.

Kreml eitab Venemaa energia kasutamist poliitilise relvana ja kommentaari taotlusele koheselt ei reageerinud.

Ukraina ja selle veendunumad Lääne toetajad väidavad, et neil ei ole plaani leppida ning anonüümseks jääda soovinud USA ametnikud väidavad, et nad ei näe mingeid märke toetuse kõikumisest Ukrainale.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles ukrainlastele nende rahvuspühal sotsiaalmeedias: „EL on olnud teiega selles võitluses algusest peale. Ja me oleme nii kaua, kui vaja.”

USA ja muu Lääne sõjalise abi, väljaõppe ja jagatud luureandmete ning mitmete moraali tõstvate rünnakutega Venemaa oluliste sihtmärkide vastu on Kiievi arvates võimalus kohapealset olukorda muuta.

„Selleks, et läbirääkimised Venemaaga oleksid võimalikud, on vaja muuta rindel valitsevat status quo’d Ukraina relvajõudude kasuks,” ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak Reutersile. „On vaja, et Vene armee saaks märkimisväärseid taktikalisi kaotusi.”

Ukraina väed nurjasid Venemaa katsed vallutada pealinn Kiiev ja suuruselt teine ​​linn Harkiv; on regulaarselt hävitanud ja katkestanud Venemaa varustusliine ning uputanud Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva, samuti tekitanud suuri kahjusid Vene õhuväebaasile annekteeritud Krimmis.

Kiiev on pikka aega rääkinud suurest vastupealetungist riigi lõunaosa tagasi vallutamiseks, kuigi Venemaa on seal tegelenud oma positsioonide kindlustamisega ning pole selge, kas ja millal see vastupealetung teoks saab.

Geopoliitiline vastuseis on viinud energia hinnad rekordiliselt kõrgele. Euroopa Liit keelustas Venemaa söe impordi ja kiitis heaks Venemaa toornafta impordi osalise keelu, et karistada Moskvat „sõjalise erioperatsiooni” eest, mille ta käivitas täpselt kuus kuud tagasi 24. veebruaril.

Ja Venemaa andis omalt poolt hoobi, vähendades järsult gaasi eksporti Euroopasse.

Euroopa valitsused on sel talvel püüdnud suurendada vastupanuvõimet energiasurve suhtes, otsides alternatiivseid tarneid ja rakendades energiasäästumeetmeid, kuid vähesed energiaspetsialistid usuvad, et suudetakse katta kõik vajadused.

Kreml on gaasivoogude vähenemises süüdistanud tehnilisi probleeme, Lääne sanktsioone ja mõne riigi keeldumist rublades maksmisest. Rekordilised nafta- ja gaasitulud aitavad Venemaal sõjaliselt tugevneda.

„Kreml arvestab loomulikult võimalusega, et kaotame huvi meie endi vahevalimiste tõttu Ameerikas, Ühendkuningriigis uut peaministrit otsides, gaasi pärast surmani mures Saksamaal ja umbes kuue tollise sügavusega Reini jõe tõttu,” ütles endine USA armee vägede ülem Euroopas, USA erukindral Ben Hodges.

„Sõda on logistika ja tahtejõu proovikivi. Test saab olema – kas meil Läänes on Kremlist suurem tahe? Ma arvan, et see saab olema väljakutse.”

Esimene Venemaa võimudele lähedal seisev allikas ütles, et Moskva soovib iga tulevase võimaliku rahulepinguga lukustada territoriaalseid eeliseid, kindlustada kogu Donbassi piirkonna ja pühenduda Kiievi sõjalisele neutraalsusele.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval, et Kiiev ei nõustu ühegi ettepanekuga külmutada praegused rindejooned, et Moskvat „rahustada”.

Tema nõunik Podoljak ütles, et Lääs annab Kiievile piisavalt relvi, et „mitte kukkuda”, kuid mitte piisavalt võidu saavutamiseks, lisades, et vaja on palju suuremat toetust.

Lääneriigid on keeldunud kaasamast konflikti maavägesid ja hoidunud osa sõjalise relvastuse tarnimisest, kuna soovivad vältida laiemat sõda Venemaaga, kellel on maailma suurim tuumarelvavaru.

USA ametnikud rääkisid, et nad usuvad, et Putin on endiselt pühendunud oma algsele eesmärgile Kiievi vallutamisest, kuid pole suutnud seda saavutada. Venemaa kaitseministeerium ei vastanud kohe selle väite kohta kommentaari taotlusele.

Samad USA ametnikud ütlesid, et nad pole näinud märke selle kohta, et venelased kavatseksid pealetungi vähendada ja arvaksid, et sõda jääb venima.

Venemaa välisministeeriumile lähedase välispoliitilise mõttekoja RIAC juht Andrei Kortunov ütles, et kumbki pool ei paista alla andvat.

„Ilmselt usuvad mõlemad pooled, et aja jooksul võivad nende positsioonid tugevneda,” ütles ta. „Reaalselt on väga raske ette kujutada, et suudetakse niipea poliitilisele kokkuleppele jõuda.”

Need kaks armeed on olnud pikka aega kurnamissõjas ja kumbki pole siiani suutnud otsustavat läbimurret teha.

Lääne luure andmetel on Venemaa pärast suuri kaotusi silmitsi isikkosseisu puudusega, mistõttu on Vene väed teinud Ukraina idaosas viimase kuu jooksul vaid tagasihoidlikke edusamme.

Poolas tegutsev sõjandusanalüütik Konrad Muzyka ütles, et Vene vägedel oli initsiatiiv paaris Ida-Ukraina piirkonnas, kuid oli raske näha, et üks pool saavutaks edu ilma varustuse ja isikkoosseisu olulise kasvuta. „Kes seda suudab, võidab sõja,” ütles Muzyka.

Ukraina jõudlus lahinguväljal praegusest kuni talveni võib määrata sõja suuna, ütles mõttekoja RUSI Londoni analüütik Neil Melvin. „Ukraina peab veenma Lääne toetajaid, et ta suudab (lahingus) võita ja omada hoogu. Kui nad suudavad sel perioodil näidata, et suudavad venelasi tagasi lükata ja seda hoogu hoida, on see võit.”

Kuid mida kauem sõda venib, seda suuremaks muutuvad Lääne lahkhelide ohus Ukraina üle, kuna kütuse, gaasi, elektri ja toiduainete hinnad tõusevad.

„Kõik majandusnäitajad lähevad praegu negatiivseks. Korterites värisevaid inimesi on raskem motiveerida (raskustega leppima), kui Ukrainat ei nähta võitmas,” ütles Melvin, kelle sõnul võib surve poliitilise lahenduse saavutamiseks siis kasvada, lõhestades nii EL-i kui ka NATO sõjalise liidu.

Endine Suurbritannia suursaadik Venemaal Tony Brenton ütles, et Lääs peab „mingil hetkel” sundima ukrainlasi tegema üsna ebamugavaid kompromisse, kui Kiiev ei saavuta mingit läbimurret. Ja ta hoiatas, et tuumarelvaga Venemaa võib konflikti eskaleerida, kui ta seisab silmitsi alandava lüüasaamisega.

„Kui Venemaa valik on kaotada sõda ja raskelt ning Putin kukub, või mingi tuumademonstratsioon, siis ma ei panustaks, et nad tuumademonstratsioonile ei lähe,” ütles Brenton.

Venemaa on korduvalt tõrjunud arusaama, et tal oleks vaja kasutada taktikalisi tuumarelvi. Putin ütles eelmisel kuul, et Moskva on Ukrainas vaevu algust teinud, ja esitas Läänele väljakutse Vene vägesid lahinguväljal lüüa.

Raamatu „Venemaa tee sõtta Ukrainaga” autor Samir Puri ütles, et Kiievis on oht, et ta on sunnitud elama riigi de facto tükeldamisega, kui kuni veerand territooriumist on Venemaa kontrolli all, kui ei suudeta muuta sõja dünaamikat.

„Ma arvan, et Venemaa võib pikas perspektiivis positsioone kindlustada ja see tükeldamine on kahjuks kõige tõenäolisem tulemus keskmises perspektiivis,” ütles Puri.

Teised on optimistlikumad. „Usun, et Venemaa logistikasüsteem on ammendunud ja see ei muutu niipea paremaks,” ütles USA pensionil olev kindral Hodges. „Kui lääs eesotsas USA ja Ühendkuningriigiga jätkab selle elluviimist, mida me ütlesime, et kavatseme ellu viia… Olen optimistlik, et Ukraina võib mõeldavalt suruda venelased selle aasta lõpuks tagasi 23. veebruari joonele.”