Uus häda Ukrainas: värvatakse neid, kes ei taha sõdida – see alandab üldist moraali

Ukrainas võib hakata võitlejate moraal langema, kuna paljud motiveeritud võitlejad on esimeste kuude käigus kas surnud või vigastatud ning värbama on hakatud sunniga neid, kes tegelikult sõdida ei taha.

Harkivis on hakatud mehi tänaval kinni pidama ja kontrollima, kas nad on kohustatud minema sõtta. Praegu on Ukrainas käimas üleriigiline värbamiskampaania, mis on sõja puhul loomulik. Selle hulka kuulub ka tänaval meeste kontrollimine, vahendab New York Times.

Liiguvad kuuldused, et värbama ja sõtta saatma on hakatud neid, kes sõdida ei taha. Samas ei saadeta rindele kõiki neid, kes sõdida tahaksid.

Värbamine on tekitanud olukordi, kus mehed on hakanud end varjama. Ametlikult on lubatud värvata vaid neid, kes sõdida soovivad ja kel on vastav ettevalmistus.

Enam kui 25 000 ukrainlase on alla kirjutanud petitsioonile, mis taotleb värbamise keelamist kontrollpunktides, tanklates ja muudes avalikes kohtades. Taotletakse värbamiseks läbipaistva süsteemi loomist.

29-aastane Deniss rääkis, et talle anti sõjaväekutse poe juures. Ta ei taha sõdida ja ta valetas komissariaadis, et tal pole sõjalist ettevalmistust. Deniss rääkis, et tema sõbrad ei julge kodus elada, kuna kardavad värbamist.

Ukrainas kehtib meestel üldine sõjaväekohustus ning noored mehed peavad läbima ajateenistuse, välja arvatud erandid, milleks on ülikooliõpingud, puue või kolm last. Kui sõda algas pidid kõik sõjaväekohuslased vanuses 18-60 end kohalikus komissariaadis registreerima ning läbima arstliku ülevaatuse.

Ametivõimud väidavad, et värvatakse vaid neid, kel on sõjaline kogemus või vajalikud oskused. Samas võidakse värvata sõja edenedes kõiki teisi.

Samas kritiseeritakse, et värbamine käib saladuskatte all. Väidetavalt on igal kohalikul komissariaadil ette andnud numbrid, mis tuleb täita, aga need on saladus.

Harkivis on loodud eraldi sotsiaalmeedia kanal, kus jagatakse infot värbajate liikumise kohta. Sellel on enam kui 67 000 tellijat. Samasugune kanal on loodud ka Lvivi jaoks.

Ukrainlased on seni üles näidanud solidaarsust vabatahtlikult rindele läinutega. Venemaa vastu aga nendest ei piisa, eriti arvestades suuri kaotusi Ukraina vägedes. Päevas hukkub ligi 100 ja saab haavata 400 Ukraina võitlejat.

Pärast 5 kuud kestnud sõjategevust on Ukrainas ühtsus murenemas. Ühelt poolt on pidanud sõdurid tegema rindel rasket tööd, teiselt poolt on paljud olnud sõjast eemal.

48-aastane talunik Volodõmõr Martšenko, kes läks vabatahtlikult rindele 5 kuud tagasi räägib, et pole saanud puhata, kuna teda poleks kedagi asendamas. Martšenko on jahimees ja oskab relva kasutada, seetõttu pani end vabatahtlikuna kirja. Ta kurdab, et rindel on paljude jaoks väga raske, murdutakse psühholoogiliselt. Samuti ollakse rahuolematud süsteemiga, mis on lükanud paljud soovijad kõrvale. Rindele saadetakse palju neid, kel puuduvad tahe ja oskused.

Ukraina armees kurdetakse, et motivatsioonita sõdurite saatmine rindele alandab üldist moraali ka vabatahtlike hulgas.

Möödunud kuul teatas Kiievi politseijuht Ivan Võhivski, et politsei ja sõjavägi korraldasid reidi ühes ööklubis, kus ei järgitud komandanditundi ning kirjutati välja 219 sõjaväekutset meestele, kes seal olid. Selle peale kirjutas sotsiaalmeedias seersant Valeri Markus:

„Olen oma ajateenistuse üle uhke ja nördinud, et minu tegevust alandatakse neid pätte karistava tasemeni,” kirjutas seersant Markus. „See on alandav.”

Ta kirjutas, et segane värbamisprotsess demoraliseerib sõdureid ja ohvitsere, kes panevad oma elu ohtu. Seersant Markus ütles, et on isiklikult kokku puutunud olukordadega, kus sõjaväelaste alkoholism või muud probleemid ohustasid teiste sõdurite elusid. „Neist on võimatu lahti saada ega saa ka jõudu kasutada – nad kaebavad kohtusse,” kirjutas ta.

Harkivis värbamisega tegelev Oleksandr ütles, et Harkivi sõjakomissariaat tehti sõja alguses Venemaa õhurünnakutega maatasa ning polnud enam andmeid selle kohta, kes on end registreerinud – andmebaas tuli uuesti luua.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et tahab relva alla panna miljon meest. Paljud mehed on läinud sõja eest pakku Ukraina lääneossa. Eelmisel kuul tekitas Ukrainas palju poleemikat armee juhtkonna korraldus, et sõjaväekohuslased peavad ühest piirkonnast teise liikudes selleks luba küsima. Pärast puhkenud kriitikatormi ütles president Zelenski, et sellist korraldust anda ei saa. Samas märkis president, et Ukraina on sõjas ja vajab kõigi inimeste panust.

Kommentaarid
(Külastatud 911 korda, 1 külastust täna)