Kuus inimest ujuvad Helsingist Tallinna ja tagasi läbi sinivetikate ja lainete

Grupp soome maraton- ja jääujujaid kavatseb võtta ette teekonna Helsingist Tallinna ja tagasi vahemikus 25. juulist kuni 7. augustini. Teele asutakse kohe, kui ilmaolud seda võimaldavad.

See on kindel, et homme me veel ei alusta, ütles Ilta-Sanomatele grupi liige Tuomas Kaario pühapäeva, 24. juuli õhtul.

Kaario ütles, et enne kolmapäeva ilmselt minema ei saada. Nad on olnud ühenduses ilmateenistusega, mille andmetel on ööl vastu kolmapäeva ilmaolud sellised, et neid ei saa kasutamata jätta. Kõik grupi liikmed tahavad juba teele asuda.

Üle lahe ujumist toetavad teiste seas John Nurmineni sihtasutus, ühendus Uimalla yli ry ja ujumisliit Uimaliitto.

Kokku koguneb kilomeetreid ujulatel 180. Teekond kestab ligi 60 tundi.

Kõik kuus on kogenud maratonujujad. Vaatamata kogemusele on teekonnal palju väljakutseid ja ohtusid. Suurimad väljakutsed on vee temperatuur, sinivetikad, laevateed ja merehaigus.

Teekonad tehakse läbi rahvusvahelise maratonujumise reeglite kohaselt teatena. Kui mõni ujujatest oma lõiku läbida ei suuda, siis katkestatakse kogu ujumine. Samuti ei saa muuta ujujate järjekorda.

Sinivetikate jaoks on ühes kaasa sõitvas paadis veeprits, et ujujaid saaks puhta veega puhastada. Kaasas on ka seade, millega saab jälgida laevaliiklust.

Teekond ületab mitut laevateed, aga need tahetakse ületada võimalikult kiiresti.

Varem pole sellist teekonda läbitud rahvusvaheliste martonujumise reeglite kohaselt. Ühe otsa üle lahe on varem ilma kummiülikonna kalipsota ujunud vaid üks inimene – praegugi kaasategev Tuomas Kaario. Ta ujus 2014. aastal Rohuneemest Eestis kuni Porkkalanniemini Soomes. Teekonna pikkus oli 60 kilomeetrit.

Pealinnast pealinna aga pole varem ujutud.

Tuomas räägib, et 8 aasta tagust ujumist on raske võrrelda praegusega. 2014. aastal olid ilmaolud ideaalsed. Aitas see, et vesi oli soe. Nüüd aga lihtsustab see, et ujujaid on rohkem.

Ujujatega sõidab kaasa kaks paati: üks väiksem kummipaat ja suurem paat, mida kasutatakse puhkamiseks. Teekond läbitakse teatena nii, et üks osaleja ujub tund aega korraga.

Kaario sõnul on ujujatel ja kaheksal tugimeeskonna liikmel igaühel kindlad ülesanded. Nii näiteks tuleb süüa teha. Viis tundi pole pikk puhkepaus.

Vahetused tuleb teha vees ja aega on selleks 5 minutit. Lisaks tavalisele trikoole või ujumispükstele tohib kasutada vaid ujumismütsi, ujumisprille, kõrvatroppe ja ninaklippi. Muid abivahendeid kasutada ei tohi.

Tallinnas on ujujatel vastas kohalik vetelpäästeühing, mis juhib paadid läbi kivise rannikuala. Tallinnas astub grupp maale. Selleks on aega 5 minutit, siis ujutakse tagasi Helsingi Kaivopuistosse.

Kommentaarid
(Külastatud 347 korda, 1 külastust täna)