Ukraina sõda lõhestab Soomes ja Venemaal elavaid venekeelseid – kui kokku saadakse, räägitakse meelsamini kartuli mahapanekust

Ukraina sõda on rikkunud Soomes elavate venekeelsete inimeste suhted nende Venemaal elavate sugulastega. Halvimal juhul võivad tekkida peretülid.

Soomes elavad venekeelsed suhtuvad enamasti Ukraina sõtta teistmoodi kui nende Venemaal elavad sugulased, leiab Ida-Soome ülikooli Venemaa ja piiriteaduste professor Olga Davydova-Minguet.

Sõjast ei saa Venemaal elavate sugulaste ja sõpradega enamasti üldse rääkida. Selle teema ülesvõtmine võib tekidata tüli pereliikmete vahel, vahendab MTV.

Kui helistatakse koju, siis räägitakse meelsamini kartuli mahapanekust, kuigi Ukraina sõja mõju on tajutav.  Tahetakse vältida poliitilisi teemasid, räägib Davydova-Minguet.

Paljud Soomes elavad venekeelsed inimesed peavad sellist olukorda traagiliseks ja kurnavaks. Davydova-Minguet on Soomes elavatelt venelastelt kuulnud, et nad tahaksid Venemaad külastada, kuid ei saa seda moraalsetel põhjustel teha. Nad ei saa külastada kohta, kus inimesed sõda toetavad.

Davydova-Mingueti sõnul võivad Venemaal käies sugulased näiteks televiisori sisse lülitada, kui külla tuleb sugulane Soomest.

Davydova-Mingueti sõnul püüab Vene riik näiteks meedia kaudu mõjutada kodanike arvamusi Ukraina sõja kohta. Üks eesmärke on tekitada ebakindlust ja teadmatust Ukraina sõja suhtes.

Vene televisioonis näidatakse palju kaadreid ja materjali sõja kohta. Samal ajal annab see vaatajatele tunde, et tegemist on keeruka konfliktiga, millel on palju põhjusi, ütleb Davydova-Minguet. Vaatajad tunnetavad, et olukorrast on võimatu täit selgust ja tõde saada. Tekib ebakindlus.

Vene riigimeedia eesmärk on ka luua ettekujutus Venemaa ja Lääne vastasseisust. Selles narratiivis on Ukraina vaid vahendaja, mille kaudu Lääs püüab Venemaad rünnata.

Samuti on eesmärk maha teha Ukraina juhtkonda. Neid nimetatakse näiteks „riigipöörajateks” või „huntaks”. Ukraina juhtkonda kirjeldatakse kui kurja, isegi kui inimesed on head. Ka see on katse õigustada sõda, ütleb Davydova-Minguet.

Soomes elavad venekeelsed inimesed jälgivad samuti Venemaa riigimeediat. Davydova-Minguet tegi 2016. aastal Soome valitsuse tellimusel Soomes elavate venekeelsete inimeste meediakasutuse uuringu, mille kohaselt vaatasid riigi poolt kontrollitavat televisiooni laialdaselt eakad ja keskealisted inimesed. Televiisor mängib sageli taustal. See on omamoodi eluviis ja harjumused, ütleb Davydova-Minguet.

Selline teleri vaatamise viis ei ole nii tüüpiline noorte seas. Professor märgib, et Venemaa meediaväli oli 2016. aastal uuringu läbiviimise ajal väga erinev. Sel ajal oli venelastel lihtsam ligi pääseda sõltumatule meediale. Nüüd on olukord muutunud, kuna sõltumatule meediale on kehtestatud piiranguid.

Mitmed Venemaa sõltumatud meediakanalid nagu Novaja Gazeta ja raadiojaam Eho Moskvõ on pidanud pärast Ukraina sõja algust Venemaal oma tegevuse lõpetama.

Davydova-Mingueti sõnul oleks Soomes elavatel venekeelsetel inimestel hea vabaneda Venemaa juhtkonna kontrolli all oleva meedia mõjust. Professori arvates tuleks Soomes arendada venekeelsetele inimestele suunatud meediat. Ta nimetab eriti oluliseks avalik-õiguslikku meediat, nagu venekeelne Yle.

Oluline on avaldada rohkem venekeelsete ajakirjanike artikleid, mis räägivad Soomes elavatest venekeelsetest inimestest. Siis samastuksid inimesed paremini nii ajakirjanike kui ka lugudega, ütleb Davydova-Minguet.

Venemaa on juba blokeerinud juurdepääsu Yle soome-, rootsi-, vene- ja ingliskeelsetele uudistele. Venekeelse meedia arendamine kaasaks Soomes elavaid venekeelseid inimesi rohkem Soome ühiskonda ja avalikesse aruteludesse, leiab Davydova-Minguet.

Kommentaarid
(Külastatud 3,876 korda, 1 külastust täna)