Soome asjatundja analüüsib Venemaa tegevust: Untsu on läinud kõik, mis on saanud untsu minna

Venemaa rünnakus Ukraina vastu on nähtud viimase 100 päeva jooksul hulgaliselt eri pöördeid ja suunamuutusi.

Venemaa üritas alguses rünnata mitmel rindel ja kasutas jõudu näiteks Kiievi piirkonnas. Asjatundjate hinnangul ei ole Venemaa saavutanud oma eesmärki Ukraina kiiresti ära vallutada. Tõenäoliselt keskendub sõda ka edaspidi Ida-Ukrainale, vähemalt lühiajaliselt, vahendab MTV.

Eile reedel algas Ukraina sõja 100. päev. Välispoliitika instituudi vanemteadur Jussi Lassila ei pane Venemaa võimalikule edule sõjategevuses eriti suuri lootusi.

Praktiliselt kõik, mis on saanud untsu minna, on ka untsu läinud, märkis Lassila.

See, mida mindi saavutama ehk väga massiivne jõuetendus, agressiivne, isegi võidumarss Kiievisse pole realiseerunud ja vaevalt et realiseerub. Sõda on veninud pikale ja takerdunud. Selline olukord püsib ilmselt veel väga kaua, räägib Lassila.

Isegi laiemalt Lääne hinnangute põhjal pole Venemaa sõja jooksul märkimisväärset edu saavutanud. Ametlikul tasandil saab Venemaa Lassila sõnul võitudena näidata Ida-Ukraina piirkondade ülevõtmisi.

Eesmärk oli Donbassi piirkonna, ehk Donetski ja Luganski oblastite ülevõtmine. Võimalik, et see on saavutatav. Lisaks lõunapiirkond, mis praegu on veel ebakindel. Ilmselt suudetakse tagada Krimmi veevarustus. Kui Ukraina suudab endiselt rünnakule vastu panna ja õnnestub tekitada mingi vasturünnak ning seeläbi paremad positsioonid tulevasteks läbirääkimisteks, siis isegi lõunas on see kõik veel ebakindel.

Kremlil on Lassila sõnul ees palju tööd nii ohvrite põhjendamise, rahakasutuse kui ka tagajärgede selgitamisega nii Venemaa kodanikele kui eliidile.

Algul Kiievi ja terve ülejäänud riigi alistamiseks ette võetud rünnak on muutunud sõjaks Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas pärast venelaste taganemist pealinna alt.

Lassila väitel jätkab Venemaa järgnevatel kuudel samal kursil. Tema sõnul jääb aga Kiievi alistamine ja seeläbi Ukraina poliitiline ülevõtmine Venemaa eesmärgiks.

Donetski oblast on puhtalt Ukraina poliitilise ülevõtmise instrument. Venemaa leppis sellega ühel või teisel viisil juba 2014. aastal, kui oli selge, et Venemaa üritab Ida-Ukrainat üle võtta, kuid see ebaõnnestus. Selline külmutatud konflikti piirkond aga loodi. See vastas eesmärkidele, mis võimaldaksid kogu Ukraina poliitiliselt üle võtta. Senine olukord enam ei rahuldanud ja sellest oli tingitud rünnak.

Praeguseks ollakse tagasi omamoodi alguspunktis ja seda laiendatakse, kuid see kõik puhas spekulatsioon. Tulemus otsustatakse lahinguväljal.

Sõja pikalevenimine võib muutuda probleemiks

Kuigi mõned peavad konflikti venimist Venemaa eeliseks, võivad sellel olla negatiivsed tagajärjed. Lassila sõnul on ohuks nn sõjaväsimus.

Pärast pikka sõjaperioodi on muidugi oht, et selline sõjaväsimus tekib peamiselt ülejäänud rahvusvahelise üldsuse ja kodumaise avalikkuse osas. Kui see juhtub rahvusvahelise ja Lääne kogukonna silmis, osaliselt isegi Venemaa sees, ja kui see hakkab üha enam vaevama, siis see teenib kindlasti Venemaa huve. Siis saab Venemaa jõudu koguda.

Kui aga jätkub märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu ja Ukraina saab relvaabi, siis ei teeni see enam Venemaa huve.

Jah, see nõuab ka Venemaalt ressursse, kui ei suudeta sellise intensiivsusega lõputult sõdida, analüüsib Lassila.

Venemaa retoorika on sõja edenedes karmistunud ja muutunud kodumaal selgelt karmimaks. Propaganda masinavärk peab aga ilmselt aasta lõpus käiku vahetama.

Propaganda taset otsitakse poliitilises masinavärgis pidevalt. See näitab sellist teatud närvilisust võib-olla just kodupubliku osas. Mõnes mõttes on rasked ajad alles ees. Tegelikud majanduslikud mõjud, näiteks sanktsioonide ja logistika ahelate katkemise ning võimalike ümberkorralduste tõttu ilmnevad alles sügisel.

Lassila sõnul ei suuda Venemaa juhtkond luua samasugust meeleolu, mis oli riigis Krimmi vallutamise ajal.

Venemaa kodanikud loodavad juba sõja kiiret lõppemist. Samuti oletatakse, et sõjaväsimus ja frustratsioon ning teatav tärkav rahulolematus on suurenenud. See kärbib natuke propaganda edusamme.

Mobilisatsioon võib õnnestuda, kui poliitilisel juhtkonnal õnnestub konflikti usutavalt laiendada. Raske on aga näha, et seda saaks Ukraina osas teha. Tuleb kindlustada, et rahva arvamus ei muutuks. Juba praegu on näha, et alguse meeleolu ja üldine ükskõiksus on kadumas. Sellist tõusu, mida nähti seoses Krimmi vallutamisega 2014. aastal, ei ole. Varjatud lootus, et see sõda tavaliste venelaste vaatenurgast võimalikult kiiresti lõppeb, on väga laialt levinud.

Diivaniseltskond ei soovi rindele minna

Venemaa pole veel kasutanud osalist või täielikku mobilisatsiooni. Selle poliitilist hinda on aga peetud Venemaa jaoks liiga kõrgeks.

Välispoliitika instituudi vanemteadur Lassila on mobilisatsiooni suhtes skeptiline. Ta ei usu, et selisest otsusest Venemaale praeguses faasis palju kasu oleks.

Vene armee üks suuremaid Achilleuse kandasid on üldmobilisatsiooni käivitamine. Selle abil on võimalik ehk luua uusi rindeid, kusagil mujal tekitada sarnane olukord, nagu oli rünnaku alguses. See võib Venemaa hinnangul veelgi suurendada Lääne huvi ja investeeringuid Ukraina abistamiseks.

Kvalitatiivselt ei anna mobilisatsioon midagi juurde isegi sõjaliselt. Selle mõju on väga ebamäärane. Teada on ka see, et Venemaa kõige patriootlikum seltskond on küsitlustes nn kodudiivani seltskond. See tähendab, et isikud, kes seda erioperatsiooni väga selgelt toetavad, ei ole kindlasti nõus kuhugi võitlema minema.

Sanktsioonidel on piiratud mõju

Venemaa ja selle üksikute kodanike vastu on sõja algusest peale kehtestatud arvukalt sanktsioone.

Lassila sõnul oli vale eeldada – ja mõnel juhul oli ka ette teada – et sanktsioonidel oleks otsene mõju Venemaale. Mõju on näha ainult pikemas perspektiivis.

Venemaa on turuna nii tohutu ala, et läheb aega, enne kui sanktsioonide otsene mõju avalduma hakkab. See on järkjärguline allakäik, mis mõjutab elatustaset ja igapäevaelu, millega venelased on harjunud. Tõenäoliselt tõusevad ka hinnad. Lääne kaupu veetakse Venemaale ringiga. Olukord meenutab nõukogude aega. Elatustase langeb.

Kodanike rahulolu seisukohalt on suur küsimus, kui kohanemisvõimelised on venelased selles osas.

Kuigi on arvatud, et venelased kohanevad olukorraga, kus näiteks veidi jõukam elanikkond ei saa enam samamoodi tarbida kui enne sõda ja sanktsioone, ei taha Lassila sanktsioonide tähtsust alahinnata.

Igapäevane kindlustunne on oluline. Kui see hakkab murenema ja juhtkond ei suuda midagi positiivset välja tuua, siis see suurendab rahulolematust. Sellesse ei tohiks suhtuda põlgusega. Teatud tüüpi teenuste kadumine, millega keskklass on [Vladimir] Putini ajal harjunud, omab mõju rahulolule, märgib Lassila.

Mida Venemaa edasi teeb?

Sisepoliitiliste eesmärkide osas soovib Venemaa tagada Vladimir Putini võimule jäämise. Seni pole märgata laiemat soovi Venemaa praegust presidenti vahetada.

Avalikus arutelus on palju spekuleeritud sügava rahulolematuse üle selle operatsiooni ebaõnnestumise pärast või teisest küljest ringkondade osas, kes on seda katastroofiliseks veaks pidanud. Ilmselt pole selline asi laialt levinud.

Välispoliitika instituudi teaduri sõnul keskendub sõda ka edaspidi Ida-Ukrainale. Arvan, et sisepoliitiliselt on ülekaalukas eesmärk saavutada vähemalt Donbassi piirkonna, Donetski ja Luganski ülevõtmine. Sellel kursil jätkatakse, vähemalt esialgu.

Huvipakkuv on see, milline on Venemaa huvi kaitsta või säilitada Lõuna-Ukraina territooriumi. Mis osas on Ukraina valmis vastupanu osutama. Kui sellega edasi minnakse, võib see olla läbirääkimiste alus.

Teisisõnu ei paista Venemaal olevast Ukrainas erilist huvi „rahuoperatsiooniks”. Lassila sõnul on selline lühinägelikkus Venemaale omane.

Venemaa poliitika üks eripära on äärmiselt lühike perspektiiv. See on teatud mõttes keskendunud taktikalistele operatsioonidele, ammutades sellest oma poliitilist energiat. Näiteks mõeldakse alati ühe valimisperioodi või piirilõigu piires. Sellest kaugemale ei suudeta mõelda. Nüüd arvatakse, et peaks saavutama mingi konkreetse minieesmärgi ja siis edasi vaadata. Selles mõttes on see väga lühinägelik, lõpetab Lassila oma analüüsi Venemaa tulevaste sammude kohta.

Kommentaarid
(Külastatud 813 korda, 1 külastust täna)