Kui president Vladimir Putin saatis väed veebruaris Ukrainasse, siis kinnitas ta, et Ukrainat pole kavas okupeerida. Kui aga sissetung on kestnud juba 100 päeva, pole märke sellest, et Vene väed kavatseks lahkuda hõivatud aladelt.

Rublast on saanud ametlik valuuta Ukraina lõunaosas asuvas Hersoni oblastis. Sealsetele ja Zaporižja oblastis Venemaa kontrolli all olevate maa-alade elanikele pakutakse Venemaa passe. Mõlema piirkonna Kremli poolt paika pandud juhtkond on rääkinud plaanist muutuda Venemaa osaks, vahendab AP.

Samasuguseid kavatsusi on väljendanud Moskva poolt toetatud separatistlike piirkondade liidrid Ida-Ukrainas Donbassis, kus valdavalt räägitakse vene keelt. Putin kuulutas kaks päeva enne sissetungi alustamist separatistide isehakanud vabariigid iseseisvateks ning Ukraina idaosas on kestnud ägedad lahingud juba nädalaid, kuna Venemaa püüab „vabastada” kogu Donbassi.

Kreml on suures osas hoidnud vaka all oma plaane seoses linnade ja küladega, mida ta on pommitanud, ümber piiranud ja lõpuks vallutanud. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et oma staatuse üle otsustavad hõivatud aladel elavad inimesed.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles sel nädalal, et vaenlase väed kontrollivad praegu peaaegu 20 protsenti riigi territooriumist. Enne sõda kontrollis Venemaa 7 protsenti Ukrainast, sealhulgas Krimmi poolsaar ja osa Donbassist.

Kuid sõja esimest 100 päeva tähistavas videosõnumis andis Zelenskyy mõista, et Ukraina ei alistu kergesti. „Oleme Ukrainat kaitsnud juba 100 päeva. Meie võidame,” sõnas ta.

USA president Joe Biden ütles samal ajal, et usub, et sõja lõpetamiseks „peab olema läbirääkimiste teel kokkulepe”. Küsimusele, kas Ukraina peaks rahu nimel territooriumi loovutama, vastas president: „See on nende territoorium„ ja „Ma ei ütle neile ette, mida nad peaksid tegema ja mida mitte.”

Vähemalt esialgu ei peetud Ukrainas täiendava maa-ala hõivamist sissetungi peamiseks eesmärgiks. Levinud arvamus oli, et Kreml kavatseb Kiievis panna paika Moskva-meelse valitsuse, mis takistab Ukrainal liitumast NATO-ga ja kaugenemast Venemaa mõjuvõimust.

Kuid nüüd ei loobu Moskva poliitika analüütikute arvates arvatavalt oma sõjalistest saavutustest.

„Muidugi kavatseb (Venemaa) jääda,” ütles Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali vanemteadur Andrei Kolesnikov. Venemaal „on kahju ära anda seda, mis on okupeeritud, isegi kui see ei olnud esialgne plaan”.

Vene väed vallutasid sõja alguses suure osa Hersoni oblastist ja naabruses asuvast Zaporižjast, saavutades kontrolli suurema osa üle Ukraina Aasovi mere rannikust ja kindlustades osalise maismaakoridori Krimmi poolsaarega, mille Venemaa annekteeris 2014. aastal. Vene väed viisid ülevõtmise lõpule sadamalinna Mariupoli vallutamisega maikuus pärast kolm kuud kestnud piiramist.

Hersoni ja Melitopoli linnade elanikud tulid tänavatele okupatsiooni vastu meelt avaldama, seistes väljakutel vastamisi Vene sõduritega. Ukraina võimud hoiatasid, et Venemaa võib Hersonis korraldada referendumi piirkonna iseseisvaks riigiks kuulutamiseks.

Koos abikaasaga Hersonist põgenenud valitsusvälise organisatsiooni aktivist Petro Kobernõk ütles, et Venemaa julgeolekujõud takistavad Ukraina-meelsete aktivistide tegevust.

„Sadu Ukraina-meelseid aktiviste, sealhulgas minu sõpru, hoitakse julgeolekuteenistuste keldrites kinni,” ütles Kobernõk telefoni teel. „Neid, kes oma seisukohta aktiivselt väljendavad, röövitakse ja piinatakse, ähvardatakse ja sunnitakse piirkonnast lahkuma.”

Vene väed hoiavad inimesi infovaakumis, kuna Ukraina veebisaidid pole enam saadaval, ütles Kobernõk. Tema väiteid ei ole võimalik sõltumatult kontrollida.

Kuid mõnedes vallutatud Ukraina piirkondades on hõivamist tervitatud. „Olen väikesest peale tahtnud Venemaal elada ja nüüd mõistan, et ma ei pea isegi kuhugi kolima,” ütles 17-aastane Mariupolist pärit Vadim Romanov.

Venemaa poolt okupeeritud Lõuna-Ukraina linnades pandi etteotsa Kremli-meelsete vaadetega inimesed, kui linnapead ja teised kohalikud juhid jäid kadunuks, Ukraina ametnike väitel nad rööviti. Heisati Venemaa lipud ja Venemaa riiklikud telesaated, mis propageerivad Kremli versiooni sissetungist, tõrjusid välja Ukraina telekanalid.

Vene rubla võeti kasutusele teise ametliku valuutana nii Hersoni kui ka Zaporižja oblastis – vähemalt Venemaa kontrolli all olevates osades – ning venemeelsed omavalitsuse hakkasid pakkuma 10 000 rubla suurust „ühekordset sotsiaaltoetust” (umbes 150 eurot) kohalikele elanikele.

Melitopolis avati Venemaa migratsiooniteenistuste kontor, mis võtab kiirmenetluse teel vastu hõivatud lõunapiirkondade elanike taotlusi Venemaa kodakondsuse saamiseks. Protseduuri rakendati esmakordselt 2019. aastal mässuliste kontrolli all olevatel Donbassi aladel, kus enam kui 700 000 inimest on saanud Venemaa passi.

Hersonis ja Zaporižjas alustasid ringsõitu Venemaa tippametnikud, tutvustades väljavaateid liituda Venemaaga. Venemaa peaministri asetäitja Marat Khusnullin külastas Hersoni ja Zaporižjat mai keskel ning andis teada, et neist võiks saada osa „meie Vene perest”.

Kremli valitseva partei Ühtse Venemaa kõrge ametnik Andrei Turtšak ütles kohtumisel Hersoni elanikega veelgi otsekohesemalt: „Venemaa jääb siia igaveseks.”

Peagi teatasid mõlema piirkonna Kremli-meelsete omavalitsuste liikmed, et alad tahetakse liita Venemaaga. Praegu pole veel teada, millal ja kas see juhtub.

Venemaa poolt hõivatud Krimmi ametnik Oleg Krjutškov ütles sel nädalal, et kaks lõunapoolset piirkonda on läinud üle Venemaa internetiteenuse pakkujatele. Riigimeedia edastas kaadreid inimestest, kes seisid järjekorras, et osta oma mobiiltelefonidele Venemaa SIM-kaarte. Krjutškov ütles ka, et mõlemad piirkonnad lähevad Ukraina koodilt +380 üle Venemaa riigi koodile +7.

Venemaa kogenud rahvasaadik Leonid Slutski, kes oli rahuläbirääkimistel Venemaa delegatsiooni liige, ütles, et referendumid Venemaaga ühinemise üle võivad toimuda Donbassi, Hersoni ja Zaporižja piirkonnas juba juulis.

Kremli pressiesindaja Peskov oli reedel ebalev, kui temalt küsiti, kas Venemaa võimud kavatsevad neis piirkondades hääletusi korraldada, öeldes, et see sõltub Venemaa pealetungi käigust.

Venemaa sõltumatu poliitikla mõttekoja R.Politik asutaja ja tegevjuht Tatjana Stanovaja ütles, et usub, et Putin ei taha referendumitega kiirustada ja riskida sellega, et need mõistetakse hukka kui teeseldud.

„Ta tahab, et referendum oleks tõeline, et Lääs näeks, et Venemaal oli tõepoolest õigus ja inimesed tahavad Venemaaga koos elada,” ütles Stanovaja.

Ukraina eksperdid ütlevad, et Kremlil ei ole lihtne Ukraina lõunaosas tõelist toetust koguda.

Kiievis asuva mõttekoja Penta Center analüütik Volodõmõr Fesenko ütles, et enamus lõunaregioonide elanikest tunneb end palju rohkem ukrainlastena kui Venemaa lähedal elavad ja Moskva poolt toetatud separatistide juhitud elanikud viimased kaheksa aasta jooksul.