ISIS-e terrorismikuritegudes õigeks mõistetud Iraagist pärit mehed nõuavad nüüd Soome riigilt hiigelhüvitist selle eest, et neid hoiti poolteist aastat vanglas kinni.

Ringkonnakohus lükkas kahe mehe suhtes esitatud terrorismisüüdistused tagasi 2020. aastal. Varem kahtlustati mehi seotuses ISIS-e veresaunaga Iraagis.

Nüüd nõuavad mehed Soome riigilt hiiglaslikku, kummalegi enam kui 400 000 euro suurust hüvitist, kuna nad veetsid politseiuurimise ja kohtuprotsessi ajal vanglas kokku 533 päeva.

Seega tahavad vennad hüvitist 800 eurot päeva kohta. Soomes on sama palju makstud vaid Anneli Auerile.

Iraagi mehed võeti vahi alla kahtlustatuna ülirasketes kuritegudes. Arvatakse, et nad osalesid 2014. aasta juunis Iraagis Tikritis Camp Speicheri veresaunas.

Iraagi sõjaväebaasis toimunud veresaun on lähiajaloo veriseim. Terroriorganisatsiooni ISIS nimel hukkus erinevatel hinnangutel üle tuhande Iraagi sõduri.

Lisaks veresaunale tehti sõjaväebaasis propagandavideoid. Ühes videos oli baretiga mees. Ta hukkas vähemalt 11 maas lamanud sõdurit. See video oli meeste süüdistamise aluseks.

Iraaklastest kaksikud tulid Soome varjupaigataotlejatena 2015. aasta sügisel. Nad olid paigutatud Kangasalas asuvasse vastuvõtukeskusesse.

Sama aasta lõpus võtsid politseiga ühendust mitmed Soomes viibinud iraaklased ja väljendasid muret, et üks meestest on esinenud ISIS-e veresauna videos.

Politsei hakkas asja uurima. Kaksikud arreteeriti terroriaktides kahtlustatuna 2015. aasta detsembris.

Mehed eitasid kõike algusest peale. Nende sõnul oli kogu see asi saanud alguse pagulaste vastuvõtukeskuses tekkinud vaidlusest, pärast mida oli vaidluse teine pool mehe justkui videost tuvastanud. Meeste endi sõnul ei viibinud nad veresauna ajal isegi Iraagis Tikritis.

Lõpuks läks asi kohtusse. Mõlemale nõudis prokurör eluaegset vangistust.

Kohus võrdles meeste välimust tapavideos esineva baretiga mehe välimusega ja kuulas ära ka muud tõendid.

Politsei oli meeste vastu materjale kogudes kuulanud peale meeste omavahelisi jutuajamisi vastuvõtukeskuses. Nende jutt polnud kuigi meeldiv. Üks mees ütles jutuhoos, et kui see oleks tema teha, põletaks või tapaks ta ära kõik šiiidid. Isegi rinnaga toidetavad lapsed.

Vennad arutasid muu hulgas seda, kuidas nad peaksid politsei ülekuulamistel käituma. Üks ütles teisele: Kui sinult küsitakse, miks sa siia tulid, siis vasta, et sul endal pole midagi. Ja siis veel üks asi. Ära siis too Daeshi ega midagi muud välja. Daesh tähistab araabia keeles ISIS-t.

Lisaks oli politsei leidnud teise mehe telefonist islamiusku, tapmist ja ISIS-t puudutava jutuajamise, milles mees põhjendas oma karme seisukohti mosleminaisele.

Mees rääkis muu hulgas, kuidas „tapmine on kohustus” ja „me ei tapa kedagi peale nende, kes on meie religiooni häbistanud”.

Kohtus eitas mees neid väiteid. Samuti süüdistasid mehed valetamises tunnistajaid, kes rääkisid nende väidetavatest seostest ISIS-ega.

Üks tunnistaja väitis, et üks vendadest oli Kylmäkoski vanglas tema poole pöördunud ja end otseselt ISIS-e terroristiks kuulutanud.

„Ta valetab. Ma pole temaga õues rääkinud. Ma pole temaga sõnagi rääkinud. Ta ei meeldinud mulle ja seetõttu ei tahtnud ma temaga rääkida, kuigi ta üritas minuga rääkida,” kommenteeris süüalune vend kohtus.

Ringkonnakohus kaalus kõiki tõendeid ja jõudis järeldusele, et meeste süü osas kindlust ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tõendid piisavad ning meeste süülisuse osas tekkis põhjendatud kahtlus.

Seetõttu leidis kohus, et mehi ei saa propagandavideos nähtud õuduste eest vastutama panna.

Riigiprokurör viis asja Turu ringkonnakohtusse.

Ringkonnakohtu hinnangul olid kõige olulisemad tõendid süüdistuste toetuseks Iraagist kuuldud nelja anonüümse tunnistaja ütlused selle kohta, et mehi nähti veresauna sündmuskohal.

Kohtus oli esitletud ka ühe süüaluse mehe ja vendade isa telefonivestlust, mille sisu viitas sellele, et mees võis tapatalgu ajal Tikritis viibida. Lisaks oli kohtule näidatud ühe mehe telefonist leitud sõnumeid, mis viitasid sellele, et ta toetas ISIS-t ja võib-olla kuulus sellesse.

Vaatamata sellele oli lõpptulemus sama mis esimeses astmes.

Vennad olid toonud vastuargumendina välja kahe tunnistaja ütlused nende asukoha kohta veresauna ajal.

Samuti märgiti, et propagandavideos nähtud baretiga mees oli ühe tunnistaja sõnul surnud juba 2014. või 2015. aastal.

Lisaks oli üks vendadest paar päeva enne veresauna filmitud videotes lühikeste juuste ja habemega. Videos oleva baretiga mehe juuksed olid pikad, nagu ka habe.

Ringkonnakohus on vaagis tõendeid nii süüdistuste toetuseks kui vastu ning pööras erilist tähelepanu anonüümsete tunnistajate ütlustega seotud ebakindlusele, teatas ringkonnakohus.

Sellest tulenevalt jõudis ringkonnakohus järeldusele, et süüdistuse toetuseks esitatud tõendid ei ole piisavad, et tuvastada süüdistuse esitamiseks vajaliku kindlusega, et süüdistatavad on süüdistuses nimetatud teod toime pannud.

Kõik süüdistused lükati tagasi. Lahend oli üksmeelne.

Prokurör jättis asja sinnapaika. Riigikohtusse asja enam edasi ei kaevatud. Kohtuotsus jõustus lõplikult 2020. aasta alguses.

Nüüd on juhtum saanud omamoodi järelkaja, kuna mehed nõuavad Soome riigilt vangistuse eest hiigelhüvitist.

Pärast õigeksmõistvat otsust otsustas riigikassa, et meestele makstakse vahi all oldud aja eest 400 eurot päevas, kokku 213 000 eurot.

Mehed polnud aga summaga rahul ja kaebasid otsuse edasi Helsingi kohtusse, mis peab asja arutama veel sel aastal. Tänasel reedel, 3. juunil toimus eelistung.

Meeste nõude kohaselt peaks nende saadav hüvitis olema kaks korda suurem ehk 800 eurot päevas. Seega tahavad nad kummalegi õiglast hüvitist 426 000 eurot.

Nad põhjendavad oma suurt nõudmist mitmel erineval põhjusel, näiteks pika vangistuse ja asjaoluga, et nende kontaktid olid kogu selle aja jooksul piiratud.

Samuti tunnevad mehed, et nad kannatasid isolatsioonis üksinduse käes ja et nad on saanud võõral maal suhelda vaid tõlgi vahendusel. Mehed räägivad ainult araabia keelt.

Samuti väidavad mehed, et neile esitatud süüdistused olid erakordselt tõsised.

Kuritegude hulgas olid terroristlikul eesmärgil toime pandud mõrvad ja tapmisega lõppenud sõjakuritegu ning meeste sõnul on asi pälvinud laialdast tähelepanu ka araabiakeelses meedias.

Soome riik vaidleb meeste nõudmistele vastu.

Riigi hinnangul on 400 euro suurune kompensatsioon päevas juba niigi umbes neli korda suurem kui tavaliselt.

Vaid erandjuhtudel on päevane kompensatsioon tõusnud umbes 100 euro võrra suuremaks. Seda on muuhulgas leiodnud ka Riigikohtu 2017. aasta lahend. Riigikassa andmetel on „tavaline hüvitis” praegu umbes 120 eurot.

Riik tugineb ka sellele, et hüvitist ei maksta eeluurimise või selle kestuse, kriminaalmenetluse, alusetu kuriteokahtlustuse ega sellise kahtluse avalikustamise eest. Hüvitatakse ainult need kannatused, mis on otseselt seotud vabaduse võtmisega.

Samuti toob riik välja, et terrorikuriteo häbimärgistamine ei tulene iseenesest mitte vanglas viibimisest, vaid kuriteokahtlusest laiemalt – ja selle eest hüvitist ei maksta. Riigi hinnangul ei saa kahju hüvitamise aluseks olla ka kuriteokahtlustuste avalikustamine.

Riik väidab, et (kahtlustatava terrorikuriteo) häbimärgistamine oleks samasugune, olenemata sellest, kas kahtlusaluselt oli vabadus võetud või mitte.

Riigi hinnangul ei suurenda kontaktide piirangud või isoleeritus hüvitise suurust, kuna need on reeglina seotud vangistusega ning arvestatakse põhikompensatsiooni hulka.

Helsingi ringkonnakohus hakkab hüvitise vaidlust arutama septembris.