Venemaa saadik USA-s teatas, et NATO ei võta tuumasõja ohtu tõsiselt

Venemaa saadik USA-s teatas, et USA poolt juhid NATO ei võta piisavalt tõsiselt tuumasõja ohtu. Ajal kui USA ja teiste NATO riikide esindajad süüdistavad Venemaad tuumasõjaga ähvardamises, ütles Vene saadik Anatoli Antonov, et Venemaa ametnike seisukohti tõlgendatakse valesti.

Antonov ütles väljaandele Newsweek, et Lääs käitub vastutustundetult, mis on toonud kaasa ohtlikuima olukorra alates Kuuba kriisist kuus aastakümmet tagasi.

„Praegune NATO poliitikute põlvkond ei võta selgelt tuumasõja ohtu piisavalt tõsiselt,” ütles Antonov.

Nende hulka, kes leiavad, et Venemaa lihtsalt paisutab tuuma-hüsteeriat kuuluvad USA tippametnikud, kaitseminister Lloyd Austin ja väejuht kindral Mark A. Milley. Nad süüdistasid Venemaa välisministrit Sergei Lavrovi tuumasõja teemal mõõgaga vehkimises pärast seda, kui Lavrov ütles intervjuus, et „oht on tõsine, reaalne, ja me ei tohi seda alahinnata”.

Kuigi USA ametnikud on süüdistanud Venemaad kui agressorit, kes kütab pingeid tuumasõja osas, nimetas Antonov selliseid väiteid alusetuteks ja osaks Venemaa vastu suunatud propaganda-kampaaniast, mis järgnes sellele, kui Venemaa püüdis likvideerida oma julgeoleku ohtusid Ukrainas.

Antonov selgitas, mis tingimustel on Venemaa valmis tuumarelva kasutama. Seda tehakse siis, kui massihävitusrelva kasutatakse Venemaa või Venemaa liitlaste vastu, samuti siis, kui Venemaad tabab vastase sissetung ja riigi saatus on kaalukausil.

Antonovi sõnul on aga tema Lääne kolleegid ilmselt tuumasõja ohust valesti aru saanud ning seetõttu teevad Vene ametnikud jõupingutusi, et seda koledat katastroofi ära hoida. Antonov ütles, et Venemaa esindajad on viimastel aastatel andnud mõista, et tuumasõjas pole võitjaid ning seetõttu tuleb seda vältida.

Antonov märkis, et see võitjate puudumise põhimõte oli sees ühisavalduses, mis järgnes USA  ja Venemaa presidentide Joe Bideni ja Vladimir Putini kohtumisele eelmise, 2021. aasta juunikuus. Samuti oli see põhimõte fikseeritud ÜRO julgeolekunõukogu püsiliikmete hulgas käesoleva aasta jaanuaris, lisas Antonov.

USA ja Venemaa suhetes aga kadus stabiilsus juba enne 24. veebruari rünnakut. Ukraina konflikt on muutnud kahe suure tuumariigi suhted veelgi ebakindlamaks.

Viimastel aastakümnetel on USA ja Venemaa loobunud tuumarelvastuse piiramise lepetest. Jäänud on vaidainult üks, nn START lepe, mis piirab uute strateegiliste relvade arendamist. USA president Joe Biden lubas seda lepet pärast ametisse asumist pikendada, ent Antonovi väitel on USA külmutanud vastastikuse dialoogi, mis võib tähendada relvastuskontrolli kadumist.

USA parlamendi poolt tellitud hinnang siiski näitas, et mõlemad osapooled täidavad START-i nõudeid. USA on aga mures Venemaa väiksema võimsusega nn taktikaliste tuumarelvade pärast, mida Venemaal on 1000-2000 ja nende arv kasvab.

USA on samuti välja töötanud väiksema võimsusega tuumarelvad, mida kasutatakse allveelaevadel olevatel rakettidel. USA on välja töötamas ka muid süsteeme, mis ei lähe relvastuskontrolli piirangute alla.

USA strateegilise väejuhatuse ülem admiral Charles A. Richard märkis eelmisel kuul parlamendile saadetud kirjas, et USA ja liitlased pole kogenud sellist kriisi nagu Venemaa sissetung Ukrainasse viimase enam kui 30 aasta jooksul ja president Putin kasutas rünnaku puhul iseseisva riigi vastu ähvardusena tuumarelva, et ära hoida USA ja NATO sekkumist.

Kommentaarid
(Külastatud 767 korda, 37 külastust täna)