Euroopa Liit reklaamis otsust Vene naftast loobumise kohta kui eriti mõjusat survemeedet, aga tegelikkuses vähendab see Venemaa tulusid nafta müügist vaid 15 protsenti ja sedagi juhul, kui seda naftat pole kuhugi mujale müüa.
Vene nafta ostukeeld puudutab enam kui kahte kolmandikku Venemaalt EL-ile müüdavast naftast ning aasta lõpuks tahetakse kärpida 90 protsenti Venemaa naftaimpordist Euroopa Liitu.
„Maksimaalne surve Venemaale sõja lõpetamiseks,” märkis Euroopa Ülemkogu president Charles Michel sotsiaalmeedias.
Nafta on Venemaa jaoks oluline sissetulekuallikas. Pealtnäha tähendab Euroopa riikide loobumine Vene naftast suurt hoopi Venemaale, aga tegelikkuses pole asi nii lihtne, vahendab Helsingin Sanomat.
Nii näiteks pole uute naftaga seotud sanktsioonide mõju president Vladimir Putini sõjakulutustele teada enne, kuni pole täpsemat infot selle kohta, kas ostukeeld kehtib ainult toornafta või ka naftasaaduste kohta.
Aasta alguses sai Vene Föderatsioon ligikaudu 35 protsenti oma tuludest naftatootmisest ning nafta ja naftatoodete ekspordist, ütles Soome Panga vanemnõunik Laura Solanko. Vene naftaekspordist pool läks Euroopa Liitu.
Solanko ütles, et kui naftale uusi ostjaid ei leita, läheks kaduma 15 protsenti Vene Föderatsiooni eelarvest. See on maksimaalne võimalik mõju.
Küll on aga vähetõenäoline, et Venemaa oma naftale uusi ostjaid ei leia. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Venemaa naftaturg liikunud läänest itta ning sõja algusest saadik on Indiasse ja Hiinasse läinud naftakogused rekordilised.
Andmete analüüsifirma Kpler andmetel läks Aasia aprillikuus esimest korda Venemaa nafta suurima ostjana Euroopast mööda. Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) hinnangul jõudis ka Venemaa naftaeksport tagasi Ukraina ründamise eelsele tasemele.
Solanko juhib tähelepanu asjaolule, et Venemaa naftat Urals on juba müüdud märkimisväärse allahindlusega, kuna paljud EL-i riigid on lõpetanud Venemaalt nafta ostmise.
Solanko sõnul on Urals praegu 35 dollarit barreli kohta odavam kui Põhjamere Brent. Hinnavahe tekkis juba märtsis. Kui Brenti müüakse 115 dollarit barrel, siis Urals maksab 80 dollarit.
Hinnavahe muudkui kasvab, või vähemalt see ei kahane. Möödunud aastal ostsid Euroopa Liidu riigid vaid neljandiku oma naftast Venemaalt. Praeguseks on kogused märgatavalt vähenenud.
Venemaa keskpanga info kohaselt oli riigi maksebilanss tänavu jaanuarist aprillini 96 miljardi dollariga plussis. Eelmisel aastal oli ülejääk samal ajal 28 miljardit. Venemaa maksebilansi olukord on paranenud tänu naftahinna tõusule.
Euroopa Liidu otsus Venemaalt nafta ostmise keelamise kohta oli kompromiss. Ungari, Tšehhi ja Slovakkia saavad naftat Venemaalt edasi osta Družba torujuhtme kaudu. Družba kaudu tuleb sisse ligi kolmandik Euroopa Liidu poolt ostetavast vene naftast, aga Saksamaa ja Poola on andnud teada, et lõpetavad aasta lõpuks Vene nafta kasutamise.
Soomet Euroopa Liidu tippkohtumisel esindanud peaminister Sanna Marin ütles, et otsus Vene nafta ostmise keelamise kohta on piisavalt tugev meede, et vähendada Venemaalt sisse ostetava energia kogust.
