Vene väed vallutasid Lõmani linna Ukraina idaosas, sellest teatas täna neljapäeval, 26. mail Ukraina presidendi nõunik Aleksei Arestovõtš saates Feigin Live.
Arestovõtš ütles, et tegemist on veel ametlikult kinnitamata andmetega.
„See, kuidas Vene armee selle vallutas, näitab, et seal on väga andekad komandörid, mis näitab Vene armee operatiivjuhtimise ja taktikaliste oskuste kõrget taset,” lisas ta.
Arestovõtš ütles, et püüti ära võtta ka Severodonetskit, aga seni on linn veel Ukraina kontrolli all.
Vene väed on alustanud pealetungi ka Ukraina põhjaosas asuvale Harkivile, kus olid inimohvrid.
Arestovõtši sõnul on ette näha, et peagi tahab Venemaa alustada läbirääkimisi, et vallutatud territooriumid endale jätta ja Lääne ning Euroopa poolt oleks ülim rumalus nende läbirääkimistega nõustuda.
Saatejuht Mark Feigin ja Arestovõtš rääkisid edasi sellest, kuidas Venemaa tahab mõjutada Läänt, et kaotataks sanktsioonid ja vastutasuks avab Venemaa Ukraina sadamad, et vilja välja vedada.
Arestovõtši sõnul kardetakse Venemaal kõige rohkem seda, et Ukrainale tarnitakse mitmikraketiheitjad MLRS, mis muudaks sõja käiku.
Feigin juhtis tähelepanu täna välismeedias avaldatud infole, mille kohaselt on NATO riigid peatanud relvatarned Ukrainale, kuna kardetakse ärritada Venemaad. Näiteks Saksamaa ja mitmed teised riigid ei lähe edasi relvatarnetega Ukrainale, kuna kardetakse, et see võib kaasa tuua Venemaa rünnaku neile riikidele.
Arestovõtš ütles, et hoidub täna vängetest sõnadest Lääne aadressil. Ta ütles delikaatselt sõnu valides, et Läänel on praegu käimas arukuse eksam. Ja seni on Lääs selles osas läbi kukkunud.
Esimene eksam oli Arestovõtši sõnul, et oh õudust, Ukraina ei kaotanud kohe sõda. Teine eksam oli see, et oh õudust, pärast Butšat tuleb Ukrainale relvi saata. Kolmas eksam on see, et oh õudust, vaatamata Venemaa ähvardustele tuleb Ukrainale relvi saata, et Vene vägedega toime tulla.
Arestovõtš ütles, et kusagil peaks olema Ameerika relvastus, aga millegipärast seda üle ei anta. Kas kardetakse Venemaa vastureaktsiooni. Arestovõtš tõi eeskujuks Tšehhi, mis andis Ukrainale relvastust. Ja seal pole olnud mingit Venemaa reaktsiooni. „Kui väike Tšehhi ei kartnud, siis mida kardate teie, USA?” küsis Arestovõtš.
Arestovõtš tunnistas, et relvastuse puudumise tõttu pole Ukrainal praegu midagi Vene vägedele vastu panna peale Ukraina sõdurite mehisuse. Samas aga praeguse aja tehnoloogilises sõjas palja mehisusega kaugele ei jõua.
„Mida te üldse tahate seal Läänes?” küsis Arestovõtš. „Kas te tahate, et me võidame, või mis? Kas me oleme teile veel vajalikud, või on juba kõik?”
Arestovõtši sõnul näitab praegune eksam seda, kas Läänel jätkub mehisust jätkata võidu taotlemist, vaatamata teatud faktoritele, mis olukorda mõjutavad. „Ma tean, et meist ei ütle kunagi lahti Balti riigid, mitte kunagi ei ütle lahti Poola, ei ütle ilmselt lahti Suurbritannia ja mingil määral ka USA,” lisas Arestovõtš.
Arestovõtši sõnul näitab Ukrainale MLRS-ide saatmata jätmine USA presidendi Joe Bideni administratsiooni väga kehvas valguses. Ta lisas, et 15. juunil on Saksamaal Ramsteinis uus kohtumine ja seal tõstatab Ukraina MLRS-ide küsimuse.
Feigin küsis selle peale, miks seal Ramsteinis neid kohtumisi korraldatakse, kui see ei aita kaasa relvatarnetele. Arestovõtš ütles, et teatud relvastust antakse, aga mitte seda, mida oleks kohe vaja.
Arestovõtš ütles, et Lääne põhiline probleem polegi tegelikult Venemaa surve, vaid see, kuidas Läänena tulevikus edasi eksisteerida. Sest kõik saavad aru, et naasmist endisesse olukorda enam ei ole. Läänes arvatakse Arestovõtši sõnul millegipärast, et kuidagi on võimalik kriis üle elada ja naasta endisesse ellu. „Te ei naase. Ja mida varem te sellest aru saate, seda parem teile. Meie oleme sellest juba aru saanud,” ütles Arestovõtš.
Arestovõtši sõnul on rindejoone pikkus praegu 300 kilomeetrit, aga Venemaal on rünnaku võimalus 2000 kilomeetri ulatuses. Praeguseks on olukord stabiilne 1100-1200 kilomeetri osas. Arestovõtši sõnul polegi Vene rünnaku olukord praegu nii hull kui seda on Lääne imelik suhtumine.
Arestovõtš ütles, et Ukraina pealinn Kiiev on kogu aeg ohus, kuna sinna on võimalik jõuda Valgevenest ühe ööpäevaga.
Feigin küsis, miks pole õhku lastud Krimmi silda. Selle peale ütles Arestovõtš, et see pole niisama lihtne. See sild on väga hästi kaitstud. Kui silda oleks olnud võimalik õhku lasta, oleks seda juba tehtud, ütles Arestovõtš.
„Me võidame selle sõja,” kinnitas Arestovõtš, „vahepeal aga võivad olla keerulisemad ajad.” Tema sõnul Lääs venitab-venitab, aga siis antakse vajalikud MLRS-id ja siis sõja käik muutub.
