Soome asjatundja: Venemaa kannab Ukrainas suuri kaotusi iga päev, suvel on Ukrainal võimalus Venemaad võita

Ukrainas Harkivi juures alanud vastupealetungi peetakse sõja suurimaks. Soome endine sõjaväeluure juht, kindralmajor Pekka Toveri peab seda aga alles alguseks.

Sõjas on initsiatiiv läinud või vähemalt on minemas Ukraina kätte, tõdeb Toveri. Samal arvamusel on ka NATO, mille esindaja ütles CNN-ile, et sõda juhitakse nüüd Kiievist.

Ukrainas saab järgmisel nädalal täis kolm kuud sõdimist. Kogu selle aja on Vene pool otsinud võimalusi. Algul üle terve Ukraina, pärast seda riigi idaosas. Kiievi all jäädi alla, pärast seda ka Harkivi piirkonnas, vahendab MTV.

Venemaa on saavutanud ka mõned võidud. Mariupol oli lõunas kõige olulisem sihtmärk ning Ida-Ukrainas on samuti märgata edasiliikumist. Samas ei ole Ukraina idaosas saavutatud midagi märkimisväärset. See tähendab, et tegevus ei lähe nagu planeeritud, laieb Toveri.

Samal ajal on ukrainlased löönud Harkivist põhja pool vastase piiri äärde välja. Samuti on alustatud vastupealetungi idas, mis ohustab Vene vägesid Izjumi all.

Pikale veninud sõjategevus, algne liiga väike sõjaline jõud ja lisajõudude puudumine on viinud Venemaa raskesse olukorda. Arvatavasti selgub maikuu lõpuks, kas Venemaal on üldse enam võimalusi edasi liikuda. Arvatavasti mitte, leiab Toveri.

Maikuu lõpuks on kaotused nii suured, et ründevõimekus kaob. Mitmes kohas on Vene väed asunud kaitsepositsioonidele. Nad on teadlikud, et pole võimelised edasi liikuma, jätkab Toveri.

Toveri sõnul kaotab Venemaa praegu ühe pataljoni päevas. Midagi täienduseks aga juurde ei tule. Vene armee põhilisse, pataljoni-suurusesse üksusse kuulub 600-800 võitlejat.

Venemaa pole oma kaotuste kohta infot välja andnud. Ukraina on teatanud, et Venemaa kaotab iga päev sadu sõjaväelasi. Need numbrid on kinnitamata. Samas tuleb märkida, et üksuste võitlusvõimet ei saa hinnata pelgalt kaotatud inimelude järgi.

NATO-s kaalutakse nüüd, kas Ukrainas on võimalik tagasi võita enne 2014. aastat Ukraina käes olnud alad – see on Donbass ja Krimmi poolsaar. See on suur samm edasi võrreldes veebruariga, mil loendati tunde, millal võim Kiievis vahetub.

Kui Vene väed peavad saama hakkama nende jõududega, mis neil on, siis Ukraina olukord on teine. Ukrainal on palju reserve veel kasutamata ja nad saavad Läänest relva-abi. Ukraina suudab relvastada uusi üksusi, leiab Toveri.

Kui Venemaa võitlusvõime hääbub täielikult maikuu lõpuks, siis avaneb Ukrainal võimalus, leiab Toveri. Ukraina sõjaväeline juhtkond on öelnud, et juunikuus algab suurem vastupealetung, mille käigus on kavas vaenlane maalt välja ajada. See on Toveri väitel samas imelik, et kuna selliseid asju sõjas tavaliselt välja ei öelda.

Suvel on Ukrainal uusi jõudusid, millega alustada vastupealetungi. Nii nagu Kreml on mitmel korral tunnistanud, on ründamine hoopis teine asi kui kaitse. Kui Ukraina asub ründama, ootavad tõenäoliselt samad probleemid.

Toveri sõnul on raske öelda, kas Ukraina võidab. Ukrainal on tõenäoliselt suvel võimalus Venemaast jagu saada ja alasid vallutada. Kui see aga ei õnnestu, siis on oht, et tekib uus külmutatud konflikt, nii nagu Donbassis on sõditud juba 8 aastat. Seal on kogu aeg relvarahu rikutud.

Kui aga Venemaa suudab oma vallutatud alasid kaitsta, siis tuleb mingil hetkel vaherahu ja mõlemad peatavad sõjategevuse. Siis jätkub kõik nagu enne, ainult et suuremas ulatuses.

Kommentaarid
(Külastatud 648 korda, 6 külastust täna)