Soome kiire liitumine ei pruugi olla võimalik, nii nagu seda on Soomele lubatud, ütles Soome välispoliitika instituudi vanemanalüütik Toni Alaranta.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles täna reedel, 13. mail, et Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga oleks viga ning Türgi ei toeta nende riikide liikelisust.
Türgi võib oma vastuseisuga ära hoida Soome NATO liikmeks saamise. Soomelt ja Rootsilt oodatakse taotlust NATO-ga liitumiseks järgmisel nädalal, vahendab Yle.
Alaranta pidas Türgi seisukohta ootuspäraseks, kuna Türgi näeb võimalusi endale kasulike tingimuste välja kauplemiseks. Türgi ajakirjanduses on mainitud Põhja-Küprose tunnustamist, PKK ehk Kurdi tööpartei väljajuurimist Euroopast, Güleni liikumise keelustamist ja relvamüügikeeldude kaotamist. Türgi ilmselt tahab läbi rääkida kõigil nendel teemadel, arvas Alaranta.
Varem on NATO peasekretär Jens Stoltenberg korduvalt lubanud Soomele ja Rootsile, kui kiiresti nad NATO-sse vastu võetakse. Türgi vastuseis aga näitab Alaranta sõnul, et jutt kiirest liitumisest ei vasta tõele.
Rootsi on varem toetanud Süüria kurde ning kritiseerinud Türgit. Alaranta sõnul on aga Soome ja Rootsi selles piirkonnas väiksed tegijad.
Vene-Ukraina konfliktis on Türgi püüdnud hoida neutraalset joont. Nii Venemaa kui Ukraina on Türgi jaoks olulised partnerid. Vene ja Ukraina esindajad on kohtunud Istanbulis ning president Erdoğan on kutsunud mõlema riigi presidente ühe laua äärde.
Türgi on varem märkinud, et Musta mere olukorda ei saa enam rohkem pingestada ja vaja on mõelda rahu sõlmimise peale. Nüüd võib olla, et Türgi näeb Soome ja Rootsi liitumist kui olukorra pingestamist, arvas Alaranta.
Türgi soovib olla Vene-Ukraina konfliktis rahusobitaja, samas on Türgis järgmisel aastal ees presidendivalimised.
Alaranta sõnul oleks aga Türgi-poolne Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse blokeerimine imelik asi. Varem on Türgi püüdnud suurte NATO liikmetega nagu USA, Saksamaa ja Prantsusmaa hästi läbi saada. Kui Türgi on ainsana vastu, siis pingestab see Türgi suhteid teiste riikidega.
Alaranta arvates võib Türgi vastuseis olla sisepoliitiline mäng, kus tahetakse näidata, et Lääneriikidele võidakse öelda mida iganes. Teisalt näitab see, et Türgi soovib toetuse eest midagi vastu saada.
